Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
/nginx/o/2017/05/24/6701599t1ha3fc.jpg)
Selge on see, et kaalu langetamisel on hea püstitada endale eesmärk. See motiveerib ja innustab, kuid võrdsustades edu ei rohkema ega vähemaga kui fitnessvõistleja täiuslik keha, võib see lõppeda tohutult halvasti. «Paremal juhul» ainevahetuse kahjustuse ja mõne vigastusega, halvemal juhul depressiooni ja toitumishäirega, kirjutab Postimehe ajakirjanik ja fitnessblogija Marian Võsumets oma blogis marianfitness.ee.
«Esimest korda elus olen ma ilus»
Selline mõtteviis võib tekkida inimesel, kes on terve elu kaaluga kimpus olnud. Üldjuhul on need naised ja mehed, kes on end tublisti kätte võtnud ja suure hooga esimesed ülekilod seljatanud ning jõudnud siis mõttele, et läheks juba võistlema ka! Leidub näiteid, kus see on edukalt õnnestunud, kuid täna keskendun selle kiirrongi pahupoolele.
Olen näinud tüdrukuid ja naisi, kes kaalulangetuse joovastuses seavad oma õnne sõltuvusse teatud vormi jõudmisest. Ja see on justnimelt sotsiaalmeedias virvendav ideaalne keha, mis on enamasti jäädvustatud sportlase võistlusperioodil. Neid pilte saadavad tunnustus ja imetlus, mida kaaluga maadlev inimene on terve elu igatsenud. Ta tahab neid saada! Ta tahab ennast tõestada! Tee sinna on justkui olemas…
Ma ei teagi, kuidas nii on läinud, aga olen viimasel ajal väga lähedalt näinud, kuidas fitnessivõistlusest on saanud kaalulangetuse kinnisidee. Lõpp-peatus, ilma milleta teekond pole edukas. Ja seda inimeste puhul, kes võiks esialgu püüelda lihtsalt tervisliku vormi ja iseendaga rahu tegemise poole.
Kus on treeneri silmad?
Need ca 800 treenerit, kes Eestis ilma litsentsi ja teadmisteta tegutsevad, on osa probleemist. Kui oma kehakuvandi ja emotsioonidega kimpus inimene satub treeneri juurde, peaks viimane suutma näha tema suurte ambitsioonide taha. Kuid raha ei haise ja koos hakatakse raketiteadust tegema.
Eriti ohtliku kombo saame siis, kui treeneriks on «raha-ei-haise» tüüpi (pädevuseta) mees ning kehakuvandi probleemidega naine, või vastupidi. Klient ei tunnista oma sisemisi heitlusi endalegi ning treeneri kiitused mõjuvad joovastavalt. Mis siis, et treenitakse ja toitutakse võib-olla «universaalse» stampkava järgi, mille on saanud veel mitukümmend inimest. Vastassoo tähelepanu ja komplimendid on midagi uut ja muudavad kannatuste raja päris magusaks.
Kinnisideega kaalulangetajat tasub märgata, sest üldjuhul on ta väga visa. Kui mõni treener ütlebki välja, et paraku ei saa teiseks juuniks pruuniks, leitakse kiirelt keegi, kes seda siiski lubab. Ja pingutatakse usus, et peabki olema üliraske.
Depressioon ja toitumishäired
Välised saavutused ei lahenda emotsionaalseid probleeme. Kui olen paari tüdruku käest küsinud, miks ta arvab, et tugevalt väljajoonistunud lihastega kehas on tema elu õnnelikum, saan vastuseks äreva ignoreerimise. Päris täpselt ei tea, miks ma siis õnnelikum olen, aga kindlasti olen.
See on päris sügav probleem, mida ma kindlasti ei taha naeruvääristada. Emotsionaalselt algab see teekond ammu enne trenni- ja toitumiskavade juurde jõudmist. Seda raskem on nendest «abimeestest» hiljem loobuda, kui omal vastavad teadmised puuduvad ja nn eelmise elu juurde ka naasta ei taha.
Selleks hetkeks võib suhe toiduga juba üsna tugevalt rikutud olla, eriti kui järgitud on ebareaalseid toitumiskavasid ja tehtud hullupööra trenni. Lõpuks pole soovitud tulemust üldse või saavutatakse see ajutiselt ja ebainimlike võtetega. Kaal tuleb tagasi, võib-olla rohkemgi ning läbikukkumise tunne on totaalne.
Fitness on esimese maailma probleem
Kui minna «ideaalkeha» püüdma, ei näe ma muud võimalust kui eneseharimine toitumise ja treeningu teemal. Miks järgida pimesi kavasid, kui nende võimalikust mõjust aru ei saa? Kava ei õpeta kedagi valikutes orienteeruma, kuid seda peaks oskama enne igasuguste plaanide tellimist. Kui võtad treeneri, on ta sinu partner, mitte käskija-keelaja, kelles kahelda ei tohi. Kui omal teadmisi pole, ollakse lõksus.
Esimese maailma probleeme valides võiks muu elu olla täielikult korras. Töö, pere, lapsed, sõbrad peavad funktsioneerima sellises harmoonias, et saad endale sellist luksust lubada, sest pühendumist nõuab see nagunii. Rääkimata isikuomadustest, et ise tekitatud stressiga toime tulla.
Ettearvamatu graafik, öötöö, sinust tugevalt sõltuvad inimesed ja suured väljaminekud on vaid väike loetelu, miks endale täiendavaid stressiallikaid mitte juurde võtta. See on sõbralik soovitus, mitte katse kedagi tema unistuste teel takistada.