Eriti ohtliku kombo saame siis, kui treeneriks on «raha-ei-haise» tüüpi (pädevuseta) mees ning kehakuvandi probleemidega naine, või vastupidi. Klient ei tunnista oma sisemisi heitlusi endalegi ning treeneri kiitused mõjuvad joovastavalt. Mis siis, et treenitakse ja toitutakse võib-olla «universaalse» stampkava järgi, mille on saanud veel mitukümmend inimest. Vastassoo tähelepanu ja komplimendid on midagi uut ja muudavad kannatuste raja päris magusaks.
Kinnisideega kaalulangetajat tasub märgata, sest üldjuhul on ta väga visa. Kui mõni treener ütlebki välja, et paraku ei saa teiseks juuniks pruuniks, leitakse kiirelt keegi, kes seda siiski lubab. Ja pingutatakse usus, et peabki olema üliraske.
Depressioon ja toitumishäired
Välised saavutused ei lahenda emotsionaalseid probleeme. Kui olen paari tüdruku käest küsinud, miks ta arvab, et tugevalt väljajoonistunud lihastega kehas on tema elu õnnelikum, saan vastuseks äreva ignoreerimise. Päris täpselt ei tea, miks ma siis õnnelikum olen, aga kindlasti olen.
See on päris sügav probleem, mida ma kindlasti ei taha naeruvääristada. Emotsionaalselt algab see teekond ammu enne trenni- ja toitumiskavade juurde jõudmist. Seda raskem on nendest «abimeestest» hiljem loobuda, kui omal vastavad teadmised puuduvad ja nn eelmise elu juurde ka naasta ei taha.
Selleks hetkeks võib suhe toiduga juba üsna tugevalt rikutud olla, eriti kui järgitud on ebareaalseid toitumiskavasid ja tehtud hullupööra trenni. Lõpuks pole soovitud tulemust üldse või saavutatakse see ajutiselt ja ebainimlike võtetega. Kaal tuleb tagasi, võib-olla rohkemgi ning läbikukkumise tunne on totaalne.