Kuidas saada kontakti oma lapsega kõigest kümne minutiga?

Foto: Panther Media/Scanpix

Lapsed vajavad kontakti, nad on bioloogiliselt juba nii loodud ning kui nad seda ei saa, tekib kaos. Kui kontaktivajadus on rahuldatud, on lapsed suurema tõenäosusega kannatlikud, ennastreguleerivad ja õppimisvõimelised. Kui sa soovid oma lastelt paremat käitumist ja vähem kaost, siis kontaktiminutid võiksid olla just see, mida sa vajad.

Alljärgnev Perekeskus Sina ja Mina artikkel räägib lapsega kontakti leidmise erinevatest loovatest võimalustest. Artikli sees on viidatud inglisekeelsetele lehtedele, kust huvilistel on võimalik veel lisainformatsiooni leida.

Kontaktiminutid

Kontaktiminutite idee on lihtne, kuid tulemused on märkimisväärsed. Hea uudis on see, et see ei nõua suurtes kogustes kannatlikkust. Kontaktiminutid tähendavad, et võtad 10 minutit päevas, et iga oma lapsega kontakti saada. OLULINE: sa ei pea seda jõudma teha iga päev, mina jõuan harva tegeleda kõigi oma kolme lapsega iga päev, kuid mu lapsed armastavad seda isegi siis, kui teen seda mitteregulaarselt.

Kuidas saab kõigest 10 minutit omada mingisugust mõju?

Just lühike kestus on see, mis muudab kontaktiminutid nii võimsaks. Me suudame leida 10 minutit oma päevast. Me oleme võimelised 10 minutiks keskenduma. Me suudame kuulata vestlusi Minecraftist või «minu väikesest ponist» selle lühikese aja jooksul. 10 minuti jooksul suudame me olla kannatlikud ja tõeliselt kohal, ning sellel on meie lastele ootamatult suur mõju.

10 minutit ühiseid rõõmuhetki on alustuseks piisavalt, kuid võib ka juhtuda, et ühel hetkel naudid neid koosolemisi ka ise niivõrd, et tahad veel rohkem.Kui sul on olnud kohutav nädal ja sa oled vihane või pettunud, siis on 10 minutit just piisavalt, et hakata uuesti ehitama silda sinu ja lapse vahel. Kui sa võtad oma lastega regulaarselt kontakti, siis õpid tundma, mis tähendab nende jaoks olla armastatud.

10 MINUTI TEGEVUSED, ET OMA LASTEGA KONTAKTI SAADA

Vestlemine

Vestelda võib lapsega ka sel ajal, kui sa tegeled käsitööga, koristad, jalutad või võtad lapse appi mõne koduse töö tegemisel. Siin toome ära mõned lemmikteemad igas vanusegrupis:

Väikelaps ja eelkooliealine – koos meenutamine: nautige koos lihtsat tagasivaadet päevale või lemmikutele pereüritusele.

Algklassiealine – arutamine, mis asjad talle meeldivad ja mis ei meeldi, lapse tundmaõppimine, kes see väike inimene on; erinevate lugude väljamõtlemine ja läbi mängimine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – küsi asjade kohta, mis neile korda lähevad, kuid mis sind tavapäraselt väga ei huvita. võta 10 minutit selleks, et rääkida näiteks mõnest arvutimängust või näiteks hiljuti nähtud filmist; palu lapsel endale õpetada midagi, mida nad on just õppinud – ja mida vähem sa õigeid vastuseid tead, seda parem.

Panustamine kodutöödesse

Ühine panustamine kodutöödesse annab lastele võimaluse tunda ennast peres väärtusliku ja võimekana ning teadmise, et nad suudavad luua muutust. Sa võid paluda ka kedagi endale lihtsalt vestluskaaslaseks, kui teed mõnda kodutööd ilma, et ootaksid abi ning saada ootamatult abilise, kes hea meelega tervitab võimalust sinuga koos tööd teha ja juttu puhuda.

Väikelaps ja eelkooliealine –  nemad tavaliselt tahavad aidata kodutöid teha. Sobivad näiteks tööd nagu nõude kappi panemine, lillede kastmine, pesu masinast väljavõtmine ja sissepanemine, kellelegi asjade viimine, nuppude vajutamine, kergemate toidukottide kandmine, pindade pühkimine, toidu segamine ja valamine, uste avamine ja sulgemine, asjade asetamine karpi või korvi.

Algklassilaps – paljud lapsed armastavad kordusi ja rahuldustunnet lihtsatest ülesannetest nagu riiete voltimine ja pesu triikimine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – palu neid endale seltsiliseks, kuni sa teed süüa või paned pesu kuivama, mis annab sulle võimaluse uuesti kontakti saada ja sel ajal on noorematel vähem soovi vahele segada.

Loodus- ja õuetegevused

Kui sinu majal ei ole aeda, siis mine näiteks korraks jalutuskäigule naabruskonda või võta ette väike autosõit metsa, kust leiad võimaluse korraks hinge tõmmata.

Väikelaps ja eelkooliealine – lihtsalt õueminek on tavaliselt juba piisav lõbustus. Jalutage ning arutage selle üle, mida näete, leidke mõni krõbisev asi, mille peale astuda, vaadake linde, otsige märke aastaajast, õppige lilli nuusutama või vedage tokiga muda sisse jälgi.

Algklassilaps – võite veeta tunde oma tagahoovis, kogudes materjale ning ehitades majasid väikestele väljamõeldud olevustele ja nende sõpradele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – linnuvaatlus, aiatööd, koera või muu looma treenimine sobivad hästi suuremate lastega koostegutsemiseks.

Kunst, käsitöö ja meisterdamine

Kõik lapsed ei ole loomupärased nobenäpud, kuid enamusele meeldib väga, kui sina neile paberlennuki või mütsi meisterdad. Vanematele ja lastele, kes naudivad meisterdamist, võib see olla tore tegevus, mis lubab vestelda ilma selleks survestamata. Klikka siia, et vaadata veel mõningaid mõtteid, mida koos lastega võiks teha.

Väikelaps ja eelkooliealine – koos maalimine ja joonistamine, näiteks aseta käsi paberile, tõmba käe kuju järgides joon ning värvi see ära. Nooremad lapsed naudivad ka lõhkumise kunsti – vaata selle näiteid siit artiklist.

Algklassilaps – pidage koos kunstipäevikut, nautige aastaajale vastavat kunsti või proovige lastega suure kunsti tegemist (suurele kangale, paberile, asfaldile joonistamine, aias kivide ümberpaigutamine) (vaata veel siit).

Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – see on hea vanus, et jagada lastega mõnda oma meisterdamise hobi, juhul, kui nad on sellest huvitatud,või proovida midagi, mis neile meeldib (nt kummist käepaelade meisterdamine).

Hoia tegevused ja ettevalmistused lihtsana – kasuta kodus leiduvaid, käepäraseid materjale. Siin on üks inglisekeelne artikkel sellest, kuidas valmistada lastega asju kodustest käepärastest asjadest.

Mängud aistingutega ja avastamine

Enamus lapsi ei suuda vastu panna mängudele savi, vee või muu sellisega. Üks tore mäng on «tunnetamise kast» – kasti sisse pannakse erinevad esemed ja laps pistab käe sisse ning püüab ilma vaatamata ära arvata, mis seal kasti sees on.

Sensoorsed mängud võiksid olla võimaluseks mõnusalt ühiselt aega veeta ning lõpptulemus ei tohiks olla siin oluline. Kui tekkiv segadus on probleemiks, siis sellest artiklist saab mõtteid, kuidas muuta mängud vähem segadusttekitavaks.

Väiksem laps – jahu sees mängimine (losside, majade ehitamine), ilma veeta vannitegevused (vaata siit).

Suurem laps – saviga mängimine, köögis küpsetamine, hakkimine või leivataigna sõtkumine (veel ideid siin). Lastega, kellele meeldib rohkem füüsiline puudutus, proovi õla- või käemassaaži.

Rohkem ideid sensoorseteks mängudeks leiad siit.

Peremängud

Laste kasvades mängud muutuvad. Kaardi- ja nupumängud toovad meie pere igal nädalal kokku. Väiksematele lastele sobivad mängud, mis ei jõua lugemisoskust.

Toredad on näiteks järgmised kaardimängud: must notsu (ei nõua lugemisoskust), Head Eesti Vanasõnad/mõistatused/muinasjutud, UNO. Ja lauamängud: Doomino, Reis Ümber Maailma, Dixit, Ava ja avasta, Alias.

Üheskoos lugemine

Väikelaps poeb hea meelega sulle kaissu, eelteismeline võib ühineda sinuga tema lapsepõlve lemmikloo ümberjutustamises või jagab sinuga oma lemmikkoomiksit.

Väikelaps ja eelkooliealine – lihtsalt lugege ja kaisutage koos; püüa leida ilma sõnadeta pilte ja jutustage koos, mis lugu te seal näete.

Algklassilaps – muuda lugude (mis on teile juba tuttavad) lugemine interaktiivseks tegevuseks (nt mõelge loole välja uus lõpp, mängige lugu kaisuloomade peal, joonistage koos pilt mõnest olukorrast, jutustage lugu teisest vaatepunktist, nt kolme põrsakese lugu hundi vaatepunktist, lase oma lapsel jutustada lugu koomiksipiltide põhjal) (veel mõtteid siit).

Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – lugege üksteisele ette katkendeid oma lemmikraamatutest ning arutage, miks just need teile meeldivad.