Kümme peadpööritavat fakti Victoria-ajastu prostituutide kohta

Glasgow politsei avastas bordelli. Aasta 1871 Foto: Mary Evans Picture Library / Scanpix

Viktoriaanlik ajastu on kõige paremini tuntud muidugi kuninganna Victoria valitsusaja järgi (1837-1901), kuid krimisõbrad teavad kindlasti, et just see oli aeg, kui Londoni tänavaid kummitas Rappija Jack.

Youtube’i kanal Daily Top on kokku korjanud kõige põnevamad faktid tolleaegse prostitutsiooni kohta.

1. Abikaasad olid müügiks. Victoria-aegsel Inglismaal oodati, et naised tooksid samamoodi leiva lauale kui mehedki. Progressiivne? Mitte eriti, kuna oodati, et naised müüksid oma keha ja seda meeste täielikul teadmisel. Polnud vahet, kas neil oli lapsi või mitte, olid nad noored või vanad. Igapäevane elu oli olelusvõitlus, kus pidi palukeste nimel tõsiselt vaeva nägema.
2. Mitte kõik prostituudid ei olnud vaesed. Kui me mõtleme viktoriaanlikule prosituudile, tuleb ehk silme ette purjus vaene rääbakas naine. Selliseid prosituute eksisteeris tõepoolest, kuid seksisõltuvuses ühiskonnas tahtis igaüks saada oma. Aristrokraatidele olid omad, kõrgklassi lõbutüdrukud. Madalama klassi prostituudid leidsid kliente tänavatelt ning bordellidest, keskklassi omad aga teenindasid nii «üles» kui «alla».
3. Nad olid haritud. Enamik madalama klassi lõbutüdrukutest ei osanud kirjutada ega lugeda, kuid kõrgklassi omad olid väga hästi haritud. Probleem oli selles, et koolitarkustest polnud päriselus palju kasu, mistõttu viis tee enda keha müümiseni.
4. Teemabordellid. Mida iganes hing ihaldas, seda võisid sa saada. Temaatilisi bordelle ei leiutatud Nevadas, vaid juba viktoriaanlikul Inglismaal oli nii sadomaso- kui ka geibordelle.
5. Tee oma valik. Tänapäeval valitakse kuuldavasti lõbutüdrukuid interneti vahendusel, kuid toona olid asjalood muidugi erinevad. Prostituutide info oli kirjas brošüürides, sealt leidis nii vanuse, välimuse kui ka iseloomu kirjelduse. Isegi ühes reisijuhis oli kirjas, et prostituutide külastamine on Londonis vaat et kohustuslik.
6. Vangla. Prostitutsioon oli viktoriaanlikul ajal legaalne, kuid see oli üks vähestest asjadest, mis seda ka oli. Ebaseaduslik oli näiteks tänavatel kogunemine (mida prostituudid sageli tegid), samuti oli keelatud olla avalikult purjus. Kui naised nendelt kuritegudelt tabati, pandi nad vangi kuni aastaks. Kui sul aga oli raha, võisid sa isegi kellelegi teisele maksta, et ta sinu eest karistuse lõpuni kannaks.
7. Saatus, mis oli prostituudi omast hullem. Victoria-ajastul tegutsesid ülireligioossed reformatsiooniasutused, mis olid vanglast sageli mitu korda hullemad. Naised pidid seal viibima kaks aastat ning pidid näitama sügavat viha iseenda ja oma tegude vastu. Päevad läbi nad vaid palvetasid ja töötasid või olid oma tubades luku taga.
8. Algus tehti noorelt. Viktoriaanlikul Inglismaal oli lapstööjõud sama tavaline nii tehastes kui ka tänavatel. Kuigi legaalseks vanuseks oli 13, murti seda regulaarselt ning oli tavaline, et meeleheitel vanemad müüsid oma 10-11-aastased lapsed tehastesse, kust sageli viis tee kahjuks ka prostitutsioonini.
9. Läbivaatused. Noored lapsed olid hinnatud oma süütuse tõttu, nende eest sai nõuda kõrgemat hinda. Et aga «kauba» kvaliteet tagada, viidi noorte tüdrukute peal läbi arstlikud läbivaatused. Viimased olid üldse väga levinud, ka siis, kui naised ise nõus polnud. Suguhaigused lokkasid ja väidetavalt oli see ainus viis, kuidas haiguste levikut piirata.
10. Muutus. Viktoriaanlik Inglismaa oli reoveereservuaar, millest paljud mööda vaatasid, kuid oli neid, kes ka hoolisid. Charles Dickens aitas rajada pelgupaiga, kuhu prostituudid said suunduda, et õnnelikult ja rahus elada. Ka W. S. Stead kirjutas väga kriitiliselt toimuvast, mis aitas nii mõnedki silmad avada.