Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/19/6680179t1heabe.jpg)
- Näitus on moedisainitudengite stiiliõpetuse arvestus.
On vist vale öelda, et nõukaaeg on moes, pigem ikka vintidž. Ja pigem võiks Tallinna teletorni panoraamkorrusel avatud 80ndate kitlite ja põllede näituse kohta öelda, et nii hirmsad ja armsad naisteriided passisid vaid nõukogude naistele.
«Tüdrukud, tulge, teeme pilti!» kamandab Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Maiu Rõõmus oma hoolealused, moedisaini eriala teise kursuse kitlites üliõpilased ritta. Üks tudeng pole peatselt algavale stiiliõpetuse arvestusele – näituse «Kitlid ja põlled» avamisele – teadmata põhjusel saabunud, ja Rõõmus ütleb, et tal on veel veerand tundi aega, muidu arvestust kirja ei saa.
Umbes sada kitlit ja nelikümmend põlle tekitab vanemates inimestes nostalgilist äratundmisrõõmu: üks või teine avamisele saabunud daam lausa kiljub, kui mõnd lillelisest sitsist ja nööpidega kehakatet näeb.
«Need on kõik emadelt ja vanaemadelt kokku korjatud, minu enda kogust on ka,» ütleb Maiu Rõõmus, kes ise omal ajal kandis kitleid ja põllesid vähe, sest polnud nende fänn. Küll aga oli see tema ema ja vanaema koduriietus, mis külaliste saabudes mõne kenama hilbu vastu vahetati. Üks Rõõmuse sugulane kandis kitlit iga päev – ainult kirikus mitte.
«Kitlid sobisid musta töö tegemiseks, olid kergesti pestavad, aga mina olen juba teksade, T-särkide ja tossude põlvkonnast,» selgitab Rõõmus. Siiski teab ta, et kummardades läks kitlitel pahatihti viimane nööpauk katki ja nööp lendas eest, ning et ilmtingimata kuulus kitli juurde tasku, mille nurk läks ilmast ilma õmblusest lahti. «Mu ema parandas seda alati vale niidiga,» meenutab õppejõud. Mõned naised suhtusid aga kitlitesse ja põlledesse suure respektiga – lisasid neile pitse, kante ja servi.
Muu hulgas toodeti kitleid ja põlli isegi tootmiskoondises Uku, kuid ühe uhiuue kitli etiketilt võib näitusel lugeda: hind 9 rubla ja 30 kopikat, tootjaks Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi tekstiilgalanteriivabrik, Tallinn, Veerenni 29.
Kuna rõivaesemeid näitusele koguti üle riigi, tuli välja, et ühe ja sama lõikega kitleid kandsid veel kolmkümmend aastat tagasi lausa pooled Eestimaa naistest. Nüüdseid moedisaini tudengeid hämmastavad sitsikitlitele trükitud imekaunid lillemustrid, õppejõudu aga vaimustavad hoopis iseõmmeldud sitside-satsidega kitlid, mis annavad tunnistust naiste ühiskonnakorrast sõltumatust ilumeelest.
/nginx/o/2017/05/19/6680181t1hfed9.jpg)
/nginx/o/2017/05/19/6680183t1hffea.jpg)
/nginx/o/2017/05/19/6680185t1h6880.jpg)
/nginx/o/2017/05/19/6680187t1h53f8.jpg)