Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Salapärane Salme annab nõu: kuidas leida lastele isa ja öelda kolleegile, et ta haiseb?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salapärane Salme. Foto on illustratiivne.
Salapärane Salme. Foto on illustratiivne. Foto: Mary Evans / Scanpix

Milline mees siis lõppude lõpuks valida? Kuidas öelda kolleegile, et ta haiseb? Olge mureta, kõigile teie küsimustele vastab Salapärane Salme! Inimhinge nõustaja, elukogemuse asjatundja ning meie suhteekspert lahendab kõik teie probleemid!

Tere, tädi Salme! Mina küsin kohe niimoodi otse: millist meest endale võtta? Olen juba 30-aastane, aga ikka veel vallaline. See muidugi ei tähenda, et ma mingit nunnaelu elaksin! Oh ei, käin väljas ja suhtlen igasugustega, aga nüüd olen otsustanud asjad tõsiseks ajada ning päris mees võtta. Tahaks kokku kolida, lapsi saada, seda turvatunnet! Kas ma tõesti pean siis võtma endale igava ja turvalise mehe? Aga mulle meeldivad ju just pahad poisid.

Armas laps, selle küsimuse oleks pidanud endale kümme aastat tagasi esitama! Ei tea, kust need tänapäeva inimesed endale sellise lolluse on pähe võtnud, et pere loomisega on küll ja küll aega, kui tegelikult kell ju tiksub. Minul oli selleks vanuseks juba kaks pätsikest valmis küpsetatud, välja õpetatud ja kooli saadetud. Või mis neist lastest enam, ma otsisin selleks ajaks endale juba teist abikaasat.

Aga hea küll, parem hilja kui mitte kunagi. Kui nüüd vaadata seda sinu probleemi, et sulle meeldivad ohtlikud mehed, aga endale koju tahaks korralikku, siis siin on võti kompromissis. Mitte, et ma ütleks, et peaks võtma sellise igava keskmise, vaid pigem mitmekülgse inimese.

Vaata, muidugi peaks su tulevaste laste isa olema usaldusväärne, aga see ju ei tähenda, et ta ei võiks vahel roppu nalja teha. Küll lapsed ka ära harjuvad! Või siis otsi selline tüüp, kellel on korralik töökoht, aga kes sinuga ikkagi mingi hirmsa agressiivse ansambli kontserdile tuleb. Noh, või kui muu ei aita, võib ta sulle ju vahel pimedas teki all pepu peale laksu anda, aga sellest hoolimata elektriarve õigel ajal ära maksta.

Ning peale selle, tasub meeles pidada seda, et minu poeg korrutab kogu aeg, et nüüd on nohikud just moes. Kuidas nad naisega ütlevadki? Ah jaa: ebalahe on uus lahe!

Kuidas öelda kolleegile, et tema lõhnaõli on liiga vänge ja üldse väga vastik? Meil on kontoris selle ühe töötajaga pidev jama. Kui ta meile tuli, käis üle pea tema koerahais. Asi läks nii hulluks, et mu lauanaaber võttis ennast kokku ja tegi märkuse. Ütles, et me teame küll, et sul on väikses korteris mitu koera, aga see ei tähenda, et sa meil siin tööl haiseda võiksid. Nüüd on aga teine äärmus ja mul on tööd silmad punased sellest parfüümipilvest, milles kõik hõljume. Kas tõesti peab jälle ütlema? Äkki solvub?

Küll teie olete alles kapriissed inimesed! Ei kõlba teile üks ega teine! Ma ei tea, mida teie ülemus sellest lõhnanatside kokkutulekust arvab, aga minu meelest käiakse kontoris ikka rohkem tööd tegemas ja vähem kolleegide eluvalikuid kritiseerimas.

Inimesel on koerad, no ja siis? Talle meeldib parfüümi kasutada? Las olla! Las ta elab ja haiseb, kui teid häirib, tehke aken lahti. Või siis otsige, lugupeetud inimene, endale mõni selline ametipost, mida värskes õhus tehakse. Noh, näiteks ehitaja või kojamees või pargivaht oleks mu esimesed pakkumised, kõik need on tervislikud ja liikuvad tööd ning mingi liigse parfüümi pärast ei ole tarvis muretseda.

Peale selle, poleks te esialgu torkima läinud, poleks ju lugu hullemaks muutunud, nii et kokkuvõtte on kõik teie enda süü. Mina arvan, et käesolev olukord õpetab teile kõigile ligimesearmastust ja alandlikkust ning seda on neil tänapäeva linnavurledel just kõige rohkem tarvis!

Salmele võib murekirju saata aadressil naine@postimees.ee

Tagasi üles