Tahtsin endale jõulupeoks kaaslast leida ja kuna Facebooki-kontot mul pole ning ausalt öeldes on internetitutvused suhteliselt sarnased pimekohtinguga, siis otsustan kasutada näost näkku metoodikat. Vabakutseline kirjutaja Lara proovis omal nahal järele, kui kerge või raske on eesti mees kohtingule kutsuda.
EKSPERIMENT. Kas naine ikka võib mehe esimesena välja kutsuda? (1)
Esimene katse: tellerit võrgutamas
Käin kaubanduskeskuses sisseoste tegemas ning kuna mul on vaja teha ka rahalisi tehinguid, siis suundun lähimasse pangakontorisse. Telleritena istuvad laua taga kaks mitte just kõige lahkema olekuga naist. Just enne minu järjekorranumbri saabumist alustab tööd ka kolmas teller, sümpaatse olekuga meesterahvas. Mul veab. Saan tema juurde oma tehinguid vormistama. Väga sõbraliku ja lahke olekuga pangahärra pakub minu probleemile erinevaid lahendusi, naeratab kenasti ja palub paari päeva pärast tagasi pöörduda.
Teisel korral on sama meesterahvas endiselt lahke, üliviisakas ja püüdlik minu soove rahuldama. See mulle meeldib. Annab kohe lootust, et endiselt võib kohata ka kenasid mehi.
Kolmandal korral pangakaarti kätte saama minnes on mul juba pangahärraga kindel plaan. Vaatan hoolikalt tema käsi ning nähes, et sõrmust sõrmes pole, olen oma soovi esitades juba julgem. Teeninduse lõpetuseks teen pangamehele ettepaneku, et ootan temalt töövälisel ajal kõnet oma mobiilile. Seepeale tõmbub seni lahke mees kohkunult tagasi küsimusega: «Mis asjus see kõne peaks olema?» Saan aru, et siinkohal mingit lootust hellitada ei maksa, ütlen vaid, et jätan selle tema otsustada, soovin kõike paremat ning lahkun. Ausalt – mul on endal ka piinlik. Aga ikkagi ootan nii eksperimendi õnnestumise nimel nädala-kaks: kõnet ei tule. Seega, esimese katsega olen miinuses.
Teine katse: häbelik remondimees
Hea küll, ega esimene tagasilöök mind nii kergesti vormist välja ka ei vii. Teise koha valikul olen juba hoolikam. Valin autoremonditöökoja. Mul on vaja autole talverehvid alla panna. Pikaajalise kundena tunnen töökoja meistreid hästi ning nägupidi otsustades teen panuse keskeale lähenevale meesterahvale.
Jälgin jällegi hoolikalt sõrmuse olemasolu, kuigi see pole tänapäeval mingi garantii suhte puudumise kohta. Ka sel mehel puudub sõrmest rõngas, nii et tegu on formaalselt vaba meesterahvaga. Kui kummid on vahetatud saanud, olen sel korral targem, et telefonikõnele lootma jääda ei tasu. Kurdan krigisevate pidurite üle ning teen ettepaneku teha proovisõitu, et saaksime koos probleemile jälile. Õnneks pole väike sõit linnatänavail meistrile probleemiks. Saan ka pidurid korda, aga peoõhtuks kaaslast temast mulle pole. Muidu nii sõnaosav meister muutub proovisõitu tehes ujedaks poisikeseks, kes minu tagasihoidlikule ettepanekule koos välja minna vastab viisaka eitusega.
Kolmas katse
Kahe katsega miinuses, suundun kolmandale ringile. Seekord võtan kohe härjal sarvist. Päris ööklubisse ma siiski ei lähe, kuid kesklinna baari otsustan siiski ära proovida. Ma ei viitsi jännata poolpurjus baarikundedega, võtan ette hoopis midagi rohkem apetiitset – kena baarmeni märkan kohe sisenedes. Tellin joogi ning teesklen, et ootan kaaslast. Istun nii vahelduvalt telefoniga kõneldes tunni jagu.
Tellin veel mõned joogid ning hakkan seejärel baarmenile oletatava kohtumise unustanud sõbrannat taga rääkima. Baarmen naeratab mulle paljutõotavalt. Aga võib-olla see näib ainult nii? Äkki kuulub see tema töö juurde? Püüan baarimehega vestlust alustada ning leiame isegi ühise teema, millest mõlemad huvitatud oleme. Kuna aeg on hiline, palun baarmenil endale takso tellida ning küsin, äkki saab hoopis tema mind koju viia? Koju sõidan siiski taksoga.
Mida ma õppisin?
Kokkuvõttes olen kolmega miinuses. Mida ma valesti tegin? Valisin enda arvates kõik esmapilgul sümpaatsed mehed, olin ilusti riietatud ning hoolikalt meigitud. Püüdsin olla mitte liiga pealetükkiv, vaid esitada väljakutse pigem tagasihoidlikult, kuid siiski enesekindlalt.
Kaaslast ma endale ei leidnud, küll aga sain kinnituse, et meestele siiski ei meeldi esimesena tutvust sobitavad naised ning lohutada saan end vaid sellega, et võib-olla olid kolm rõngastamata härrat siiski õnnelikus suhtes.