/nginx/o/2017/05/08/6636703t1h1651.jpg)
Täna toimuval emadepäeva konverentsil «Miks vägivald armastab vabadust?» rääkisid nii kunstnik Kaido Ole kui kirjanik Paul-Eerik Rummo, et igas inimeses on vägivalla alge olemas. Kõigil täiskasvanutel peaks olema võimalus ülejäävat energiat positiivselt väljendada, et see ei plahvataks vales kohas, näiteks peresuhetes, märkis Kaido Ole.
«Üks vastikumaid asju on vägivald, kõige erinevamates vormides,» rääkis kunstnik Kaido Ole. «Me ei pea rääkima perevägivallast ja koolivägivallast, see põhjus on üks. Ma ei usu inimest, kes ütleb, et tema ei teeks kärbselegi liiga. Küsimus on selles, mis on vägivalla päästik.»
Ole sõnul on ta elus kolm-neli korda koolis kakelnud ja sellest tekkis tunne, et tema respekt tõusis. «Võit oli magus. Ma tükk aega mõtlesin, kellele järgmisena peksa anda. Hiljem hakkasin paremini mõistma, et meil kõigil on dünaamika sees. Vägivald on groteskne energiapurse. Täiskasvanud on väärikad, nad on omandanud reserveeritud tehnika, aga see tuumaenergia on inimestes kusagil ikkagi olemas. Näiteks käisin eile korvpalli vaatamas ja seal said inimesed võimaluse emotsionaalselt ennast tühjaks karjuda. Ma leian, et tuleb näidata oma kirge välja ja panna sinna oma energia sisse, et see ei plahvataks vales kohas.»
«Olen jõudnud arusaamisele, et hea kunstnik peab olema ka hea inimene. Selleks, et teha head kunsti, pead mõtlema väga olulistest asjadest – kes sa oled, miks sa nii teed ja olema valmis sellele kõigele alla kirjutama,» märkis Ole. «Olen saanud endast teadlikumaks ja ma tean, et mul on see lõrisev elukas rihma otsas – aga ma ei tohi kunagi lasta teda vabalt jooksma.»
«Meil pole ebamäärane ettekujutus teiste olemasolust, vaid tihedad kokkupuuted teistega. Individuaalne iseteadvus iseloomustab tänapäeval rohkemaid inimisendeid. Iseteadvus ei tähenda adekvaatset enesetundmist, vaid stiihilist enesekesksust. Teised on risti jalus – neid tasub nõu ja jõuga allutada enda huvide teenistusse,» rääkis kirjanik Paul-Eerik Rummo.
«Fundamentaalne äratundmine on see, et miski, mis on olnud aegade algusest peale, seda pole võimalik muuta, nagu vägivaldsus,» selgitas Paul-Eerik Rummo. «Vägivalla eelsoodumus on äkki inimesele igiomases rahutuses? Jutt pole rahulolematusest iseendaga. Vägivallatsemise tekkemehhanism on see, kui ma ei tunne, et oleks ühtegi silmapilku, et kõik oleks sellised, nagu mina tahan.»
«Eelsoodumust vägivaldsusele saab suunata ka mujale, et seda välja elada ohutumal viisil,» rääkis Rummo. «Ürgtungide sublimeerimine kommete parandamise teel on võimalik. Selle asemel, et kedagi maha lüüa, on kasulik sõlmida kompromislik leping, hambad ristis. Sellest tekivad uued ängid. Kuni elu, seni ka probleemid. Vanade lahendamine sünnitab uusi. Uued kummitused söövad vanad ära – asi seegi. Vabadus tähendab ka vabadust olla vägivaldne, vägivaldsus pakub vabadusele katust. Vägivald ja vabadus on tihedas vastastikuses seoses, kes seda ei aktsepteeri, sellele jääb võimalus põgeneda. Põgenemine ei tundu meile väärikas.»
Konverentsil saab sõna hulk avaliku elu tegelasi ja arvamusliidreid, sel korral kõik eranditult mehed: kirjanik Paul-Eerik Rummo, olümpiavõitja Jaak Uudmäe, kunstnik Kaido Ole, poliitik Hanno Pevkur, SA Väärtustades Elu nõukogu liige Janek Mäggi, pereterapeut ja vaimulik Naatan Haamer, kogemusnõustaja ja endine narkosõltlane Immanuel Volkonski ja psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild.
Vaata konverentsi ülekannet siit!
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)