Ema mure: laps valetab ja ei tee koolitöid - mida teha?

Foto: Panther Media/Scanpix

«Minu 8-aastane laps on sellel õppeaastal saanud igal nädalal märkuseid, et tema kodused koolitööd on tegemata. Olen proovinud temaga sellel teemal rääkida, välja mõelda boonussüsteeme ja karistuseks ära võtnud arvuti, kuid midagi pole aidanud. Lapse tavalised vastused minu meeldetuletuse peale, et koolitööd tuleb ära teha on: «Mitte praegu», «Minul on kõik juba tehtud» või «Ma ei taha». Kuidas peaksin toimima, kui tahan, et lapse õppeedukus paraneks?» uurib murelik vanem Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

Vastab perenõustaja Hedy Laidre:

Teil on 8-aastane laps, kes sellel õppeaastal ei soovi oma koolitöid ära teha. Te olete katsetanud erinevaid meetodeid, et olukorda parandada, kuid miski pole aidanud. Te sooviksitegi nüüd teada, kuidas toimida, et lapse õppeedukus paraneks. 

Teie napi kirja puhul võib järeldada, et teie laps ei soovi õppida, te ei tea miks ning selle vältimiseks on ta valmis isegi ka valetama («Minul on kõik juba tehtud»). Minu kogemus koolipsühholoogina on näidanud seda, et õpimotivatsiooni langust võivad põhjustada paljud erinevad teemad, alustades jahenenud suhetest sõprade/koolikaaslaste või pereliikmete vahel ning lõpetades erinevate hirmude, emotsionaalsete-, käitumishäirete ning õpiraskustega. Kui laps on valmis isegi valetama ning ta ei karda valetamise tagajärgi, siis võiks mõelda, et lapse antud hetke mure on suurem kui hirm millestki ilma jääda (olete arvuti ära võtnud). Selleks, et aidata teie last, tuleb jõuda probleemi põhjuseni.

Parim viis probleemi mõista, on last ja õpetajaid kuulata. Kui teie laps ütleb teie meeldetuletuse peale, et ta ei taha praegu õppida, siis tuleks seda talle tagasi peegeldada ning edasi uurida, miks see nii on. Näiteks võite öelda: «Sa ei soovi praegu õppida. Sa soovid praegu midagi muud teha. Mis see on, mida sa hetkel teha soovid?». Kui ta teile vastab, siis te saate talle uuesti kuuldut tagasi peegeldada ning leida mõlemale osapoolele sobiv lahendus. Näiteks, kui teie laps ütleb, et ta soovib arvutis olla, saate teie pere reegleid meelde tuletada, öeldes: «Sa soovid hetkel olla arvutis, kuid selle kohta on meie peres reegel. Reegel on selline, et peale koju tulemist, sa sööd ära ning asud õppima. Kui koolitööd on tehtud, võid kell 18.00-19.00 arvutis olla». Seejärel saate te ennast kehtestada ning öelda, mida te temalt konkreetselt soovite. Näiteks: «Palun mine oma tuppa, alusta koolitööde tegemist lihtsamatest ülesannetest ja 30 minuti pärast tulen ning vaatan, kuidas sul läheb». Lisan teile lingi, kust leiate lisainfot peegeldamise, kehtestava mina-sõnumi ja suhtlemise kohta üldisemalt - http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/

Nii noorte laste puhul on vajalik meelde tuletada, mida te neilt konkreetselt ootate ning järjepidev reeglite meelde tuletamine on hea viis, et lapses endas tekiks harjumus teatud viisil tegutseda. Oma last kuulates olge avatud ning valmis ära kuulama ka need vastused, mis teie meelest ei pruugi olla piisavalt head põhjused mitte õppima asumiseks.

Kui teie laps ütleb, et tal on kõik tehtud, kiitke teda ja tundke huvi, mis siis täpselt tehtud on. Te võite öelda: «Mul on nii hea meel, et sul kõik tehtud on. Palun näita/räägi mulle ka, mida põnevat sa just tegid/teada said». Võib ju ka mõelda, et teie laps tõepoolest arvabki, et tal on kõik tehtud, kuid tegelikult ta mitte pahatahtlikult, vaid siiralt ei märka seda, et midagi on tegemata (?). Tundke huvi ja kui peakski pigem olema see teine variant, et laps on justkui hajameelne, siis pahandamise asemel võite aidata tal leida häid nippe, et paremini toime tulla. Näiteks õppimise ajal oleksid ainult õpitava aine materjalid laual ning raskem ülesanne tuleks kõige pealt lihtsamateks osadeks jagada jne. Vahepeal võib meile näiv nii lihtne asi põhjustada lapses endas tohutuid pingeid ning hirm teada saamise või alavääristamise ees võib tingida selle, et laps ei hakkagi ülesande lahendamisega tegelema. Muidugi ei pruugi see teie lapse puhul üldse nii olla, kuid kirjutan sellest, sest vahepeal võivad õppimisel esinevaid raskusi põhjustada meile täiskasvanutele täiesti ootamatud/üllatavad tegurid.

Selleks, et lapse õppeedukus paraneks, tuleb ära unustada kogu karistamine, boonussüsteemid ning alustuseks olla lihtsalt lapse jaoks olemas, kuulata teda, vajadusel meelde tuletada õppimise kohta käivad reeglid ja teie ootuseid tema õppetööle ning seejärel ühiselt leida lahendusi. Juhul, kui selliselt käitudes lapse olukord koolis ei parane, soovitan pöörduda koolipsühholoogi (kui koolis on olemas) või pereterapeudi poole. Nagu ma eelnevalt juba mainisin, võib õpimotivatsiooni languse all olla erinevaid põhjuseid, mida spetsialistid oskavad läbi erinevate meetodite paremini hinnata.»