10 õppetundi, mille said kaasa, kui sa olid lapsepõlves emotsionaalselt hüljatud

Foto: Vida Press

Kui sa oled kasvanud üles päritoluperes, kus sa kogesid emotsionaalset hüljatust, mõjutab see sind tugevalt ka täiskasvanueas. Kui lapsena ei märgatud piisavalt, mida sa tundsid või vajasid, siis saadeti sulle sellega varjatud sõnumeid, mida ehk teinekord välja ei öeldudki, kuid mis mõjutavad su elu tänaseni.

Dr Jonice Webb kirjutab väljaandes The Earth Child, et ainus viis nende haavade lappimiseks on teadvustada nende olemasolu ja viisi, kuidas sa need üldse said. Ning sa pead tegema teadliku valiku mitte laskma neil sind takistada või alla suruda.

Siin on kümme õppetundi, mille on saanud inimesed, kes on pärit emotsionaalselt hüljatud kasvukeskkonnast.

1. Pole hea end liiga hästi või liiga kurvana tunda. Lapsed kogevad loomuldasa tundeid väga intensiivselt – ülirõõmsad ühel hetkel, frustreeritud järgmisel. Sul oli vaja kedagi, kes õpetaks sind nende tunnetega toime tulema, kuid selle asemel saadeti sulle märguanne, et su tunded on ülemäärased. Niisiis õppisid sa tunnetega hakkama saamise asemel neid alla suruma.

2. Sa oled ülitundlik. Lapsena läksid sa endast välja, kui miski sind endast välja ajas. Kui sulle tehti liiga, olid sa vihane. Sul oli vaja armastavat vanemat, kes leevendaks su viha ning õpetaks selle käigus sind ennast oma viha leevendama. Kuid selle asemel said sa sõnumi, et tunded on märgiks nõrkusest ja õppisid end selle eest hukka mõistma.

3. Sinu vajadused ja eelistused ei loe. Kõigil lastel on vajadused, nii olid ka sul. Olid asjad, mis tundusid sulle tähtsad ja sul oli vaja kedagi, kes seda märkaks ja tunnustaks. Kui keegi aga sinu vajaduste vastu huvi ei tundnud, õppisid sa, et sa polegi oluline.

4. Probleemist rääkimine vaevab teisi ülemääraselt. Lapsepõlves tuli sul ette probleeme kooli, sõprade ja õdede-vendadega. Sul oli vaja teada, et sa saad vanemaga rääkida, kuid selle asemel õppisid sa hoopis, et mingil põhjusel ei suuda nad sinu probleemiga tegeleda. Nii õppisid sa seda omale hoidma.

5. Nutmine on nõrkuse märk. Kõik inimesed nutavad ja seda põhjusega – see on viis maandada stressi ja tulla toime emotsioonidega. Lapsena sa nutsid, ehk sageligi. Sul oli vaja teada, et see on okei. Selle asemel aga ei teadnud sinu perekond, et nutmisel on eesmärk, nii ignoreerisid nad sinu pisaraid või häbistasid sind nende eest. Ehk nad ei näidanud kunagi endagi pisaraid. Sa õppisid, et nutmine on negatiivne ja seda peab vältima.

6. Teised häbistavad sind, kui sa näitad oma tundeid välja. Kas sind mõisteti päritoluperes hukka, kui sa oma tundeid välja näitasid? Seda võimsat sõnumit oled sa endaga kaasas kandnud: «Peida teiste eest oma tundeid või teised naeravad su üle.» Või, veel hullem, kasutavad su tundeid sinu vastu.

7. Viha on negatiivne emotsioon, mida peab vältima. Viha on normaalne osa elust ja lapsena said sinagi vihaseks. Sul oli vaja, et keegi aitaks sind panna sellele tundele nimi ning õpetaks sind sellega toime tulema. Kuid selle asemel sa õppisid, et viha eest sind karistatakse, sa õppisid, et see on halb ja sa pead selle alla suruma.

8. Teistele ei tasu loota, sa pettud. Lapsed vajavad abi. Punkt. Ka teismelised ja täiskasvanud vajavad abi. Lapsena vajasid sa juhatust, toetust ja nõuandeid. Kuid sa nägid, et su vanemad polnud selleks võimelised. Sa õppisid, et parem on mitte abi paluda, sest igal juhul sa pettud.

9. Teisi ei huvita, mida sul öelda on. Noorena vaimustas maailm sind pidevalt. Kasvades oli sul lõputu hulk asju, mida sa tahtsid öelda, mida sul oli vaja öelda ja küsida. Kuid sinu perekonnas ei väärtustatud rääkimist ja sinult ei küsitud piisavalt ning sind ei kuulatud piisavalt. Sa õppisid, et sinu küsimused ja sõnad on väärtusetud ja sa peaksid neid endale hoidma.

10. Sa oled maailmas üksinda. Lapsena oli sul vaja tunda, et lapsevanem toetab sind alati, juhtugu mis iganes. Selle asemel avastasid sa, et täiskasvanutel on kiire, nad on väsinud või neid ei huvita. Sa õppisid, et oled täiesti üksinda.

Sa kasvasid nende tõdedega üles ja see on sind kujundanud. Kuid pea meeles, et need olid vaid sinu päritoluperekonna tõed, mitte universaalsed tõed. Tõsiasi, et sa need õpitunnid said, ei tähenda, et need oleksid õiged olnud.

Tõde on järgmine:

• Tugevad tunded lähendavad meid teineteisega ja tunnete tundmise võimekus näitab, et me oleme terved ja tugevad.
• Oma vajaduste ja eelistuste teadmine ning nende väljendamine on õnneliku elu võti.
• Probleemidest rääkimine aitab neid lahendada.
• Nutmine on eluterve viis tunnetega toime tulemiseks.
• Kui sa teistele oma tundeid näitad, mõistavad nad sind paremini.
• Viha on oluline sõnum su sisemusest, millel on väestav jõud.
• Teineteisele lootmine on meeskonna töö alus ja muudab tiimi ja sinu tugevaks.
• See, mis sul on öelda, on oluline, ja sa peaksid seda väljendama.
• Ja lõpetuseks: sa oled inimene. Sa oled teistega seotud, sa oled oluline. Ja sa pole mitte kunagi üksinda.