/nginx/o/2016/06/01/5458855t1he371.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6617639t1hadf0.jpg)
Kas sa tunned vahel, et muretsed liiga palju? Ning seejärel hakkad muretsema sellepärast, et sa üldse muretsed kogu aeg? Teadlased leidsid, et liigne muretsemine võib hoopis kasuks tulla.
Kas muretsemine võib olla hoopis kasulik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Social Psychology and Personality Compass» avaldas hiljuti uuringu, kus väidetakse, et muretsemisel on ka positiivne külg.
Kõik muretsejad teavad, kui tüütu see on, kui sa hakkad hommikul kodust tööle minema ja poole tee peal mõtled, kas sa ikka lülitasid pliidi välja või mitte. Ilmselt närib see muretsejaid nii palju, et keeratakse auto ümber ja minnakse koju kontrollima. Nüüd on kell nii palju, et sa hakkad muretsema, et jää tööle hiljaks. See on ilmselt muretsejate igapäev.
Õnneks leidsid teadlased, et muretsemine on motiveeriv. See paneb sind tegutsema. Lisaks veel, kui sa lähed koju ja avastad, et pliit ongi sees, siis sa võtad seda uudist palju leebemalt ja kui sa avastad, et pliit on välja lülitatud, siis see on ka okei. See tähendab, et muretseja reaktsioonid on palju leebemad erinevates situatsioonides, sest oma peas on juba kõiki variante kaalutud.
Pealegi teeb muretsemine inimesest parema planeerija, et seda tüüpi asjad ei juhtuks sinuga uuesti.
Ära siis muretse! Sul on kõik kontrolli all.