Igaühel on õigus võtta oma eluga ette, mis meeldib - kasuta seda võimalust!

Foto: Panther Media/Scanpix

Juba mõnda aega tunnen, et kuskil sees kõditab miski. See annab märku, et uus ja põnev on mu ellu tulemas. Uus idee seoses koolitamise või kirjutamisega, huvitav koostööpakkumine või lihtsalt mõni meelihaarav harrastus… Põnev! Püüan olla tähelepanelik, et ma elu poolt mulle saadetud kingitust maha ei magaks, kirjutab Kadi Kütt salasona.eu-s.

Julgus valida uus tee

Nii lihtne on istuda oma igapäevases rutiinis, teha vanu asju vana moodi ja nuriseda: elu on ahtake ja üksluine, midagi ei ole oodata, miski ei rõõmusta. Mõnikord tundub selline tühjas ja rõõmutus reaalsuses viibimine isegi lohutavana – ei pea end kokku võtma ega midagi muutma. Olukord ei nõua muud kui kannatamist. Nii turvaline on hoida kinni ideest, et maailm on just meid oma kiusamisobjektiks valinud, et kõigil teistel on elu palju avaram ja parem.

Aga mina usun, et elu on suurepärane! Ma usun, et elu toob head, toetab viimast kui üht meist ja pakub suurel hulgal inspiratsiooni.

Kui tänane oleks su elu viimane päev, kuidas sa seda siis veedaksid? Kas sa teeksid seda, mida sa iga päev teed? Usud sa sellesse, mida teed? Valdavalt teevad inimesed mitte seda, millesse nad usuvad, vaid seda, mis on neile tuttav ja mugav. Aga siis lähebki nii, et elu on üksluine ja toob kannatust. Ja ometi on igaühe jaoks imepärased võimalused tuua oma päevadesse rõõmu ja inspiratsiooni!

Sõnaraamat ütleb, et inspiratsioon on «äkiline loomingulisuse sähvatus, mida esineb kirjanike, muusikute ja teiste kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus». Ma pole kirjanik ega muusik – kaugel sellest! – aga mulle meeldib tunda neid sähvatusi. Mulle meeldib olla elevil ja ootel ja teada, et kohe avaneb võimalus teha midagi teisiti, valida uus rada või suhelda uute inimestega. Kas ma seda võimalust alati ka kasutan, see on iseasi, aga üksi teadmine, et ta on olemas, muudab mu elu avaramaks ja loovamaks ning annab enesekindlust.

On viimane aeg unustada see, mida meile koolis on loovuse kohta räägitud: loovus on vaid väga andekate ja kunstiharidusega inimeste pärusmaa. Vale puha! Loovus on igaühes meis, me kasutame seda, kui otsime vastuseid töö- või suhteprobleemidele, tegeleme laste kasvatamisega või maadleme takistustega, mida elu me teele veeretab. Me elame loovat elu, kui oleme piisavalt uudishimulikud otsimaks vastust küsimustele, millele vastust veel ei ole.

Kui tunned, et oled ummikusse jooksnud ja su päevad on üksluised ja rõõmutud, vali uus tee: valmista nädalavahetuseks midagi erilist süüa, muuda kodu sisekujundust, pane selga midagi sellist, mida sa muidu ei kanna, mine mõnda paika, kus sa varem pole käinud. Üks mu klient rääkis säravi silmi, kuidas ta on seadnud endale eesmärgiks õppida igal aastal midagi uut. Mind inspireeris see väga!

Pealegi on loovus su tervisele hea. Dr Lissa Ranklin («Mõttejõul terveks») on teaduslikele tõenditele tuginedes veendunud, et loominguline eneseväljendamine kutsub kehas esile stressi leevendavad lõõgastusreaktsioonid – vallanduvate endorfiinide toimel rahuneb meel ning leevenevad hirm ja ärevus.

Loovust defineeritakse kui võimet lahendada mittestandardseid probleeme, mõelda ning näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast, luua uutmoodi seoseid. Aga me võime selle sõnastada ka palju lihtsamalt: loovus tähendab uudishimu ja igatsust. Loovus tähendab julgust valida uus tee.

Kirg ja uudishimu

Millest sa lapsepõlves unistasid? Mida sa täna igatsed, millele oled valmis pühendama oma aega? Kas saaksid seda oma tänaste tegevustega kuidagi siduda? Kas saaksid teha sellest oma igapäevase töö või võiks see olla lihtsalt üks tore hobi?

Mind üllatab, kui sageli ei oska inimesed nimetada ühtegi oma unistust. Nad ei teadvusta, mis neil silma särama paneb, mida hing igatseb. Mõni neist pole juba aastakümneid tundnud sügavat rõõmu ja kirge.

No hästi, kui su elus pole parajasti kirge, mis kogu su tähelepanu endale võtab, seda ühte ja ainust rada, mida pidi oled tahtnud lapsest peale käia, siis miski sind ju ikka huvitab?

Kuulsin hiljuti intervjuust ühe kuulsa kirjanikuga, et kui tahad inimest tundma õppida, pole mõtet küsida, millega ta tegeleb, selle asemel uuri, mis talle rõõmu valmistab, mis temas elevust tekitab. Ja sa pääsed otse inimese hinge!

Mis sinus elevust tekitab, mis sind päriselt puudutab? Ükskõik, kas see on lugude kirjutamine, luuletamine, blogi pidamine, joonistamine, maalimine, sepatöö või puidust nikerdamine, otsusta, et sa pühendud sellele tegevusele mingi aja jooksul, et teada saada, mis see sinuga teeb ja kuidas su elu muudab. «Aga sellega pole võimalik teenida,» kuulen vastuvaidlemist. Tee seda enesetunde parandamiseks! Alustamiseks pole mingeid piire – sa võid pihta hakata 20-selt või 70-aastasena.

Puhtalt lusti pärast

Ära pane endale eesmärgiks teha valmis midagi suurt ja igikestvat, ära püüa saada kuulsaks! (Samas, kui see on su unistus, siis lase muidugi käia, aga liigset pinget ei maksa oma õlgadele laduda.) Me räägime ju lihtsalt rõõmsast ja elevust tekitavast elust! Selleks, et teha midagi, mis su südamele rõõmu teeb, ei ole vaja palgatöölt ära tulla. Tähtis on, et astuksid oma mugavusstsoonist välja ja hakkaksid tegutsema, et oma unistusi ellu viia. Ja alustaksid sellega enne, kui kannatus su maha murrab.

Kuula oma südant ja ära hooli üleliia teiste arvamusest! See, mida lood, ei pea olema täiuslik, ei pea olema lõplik ega vastama normidele või levinud ettekujutusele. Sinu loodu ei pea kõigile meeldima. Mida iganes loomingulist sa teed – maalid, kirjutad romaani, pildistad kassipoegi või kood käpikuid – tee seda puhtalt lusti pärast, et endal oleks tore, et see, mis sees pakitseb, pääseks välja! Elizabeth Gilbert kirjutab oma raamatus «Suur võluvägi»: «Ütlesin universumile (ja kõigile, kes vaevusid kuulama), et olen pühendunud loovale elule, aga mitte selleks, et päästa maailma, protestida, saada kuulsaks, pääseda äravalitute hulka, trotsida süsteemi, näidata lurjustele, tõestada sugulastele, et olen midagi väärt, saada sügav terapeutiline emotsionaalne katarsis, vaid lihtsalt sellepärast, et see meeldib mulle.» Ei tohi unustada, et igaühel on õigus võtta oma eluga ette, mis meeldib. Meil on õigus otsustada, kahelda, proovida, riske võtta, vigu teha, ümber mõelda ja ümber otsustada. Selline lähenemine vähendab hirmu, et sind ei võeta tõsiselt, et sind peetakse lapsikuks või naerdakse välja. Rõõmsa südamega edasirühkimine võtab maha suure hulga pinget ja kui tulemused pole need, mida ootasid, ei anna see hoopi su enesekindlusele.

Lase end inspireerida

Inimesed saavad uusi ideid ja inspiratsiooni erinevatest asjadest: jalutuskäik looduses, reisimine, teatrietendused, ilus muusika, jutuajamised kohvilauas, vaikuses viibimine. Mind täidavad värskete ideedega trenn, õues kõndimine, kohtumine heade sõpradega ja lemmikraamatud. Mul on mitu riiulitäit inspiratsiooniraamatuid, mida ikka ja jälle loen. Mul on üks täiesti fenomenaalselt ideederohke sõbranna, kelle ma alati kohvikusse vean, kui mu päevades on jälle halli rohkem kui värve.

Mis sind inspireerib? Kui oled uudishimulik ja oskad elu kuulata-vaadata, siis märkad, kui palju põnevaid inimesi, elamusi ja olukordi meid igal pool ümbritseb, kui palju on me ümber uurimis- ja imetlemisväärset. Õpi tähele panema! Pole vaja muud kui uudishimu ja valmisolekut lasta elul end inspireerida. Ära oota, kuni sul tekib rohkem vaba aega või kuni su tuju paraneb, lihtsalt otsusta, et sa pühendad end sellele, et oma eluga midagi vaimustavat ette võtta, mis sind avardab ja rõõmustab.