/nginx/o/2010/12/07/479628t1h0f48.jpg)
Eesti Seksuaaltervise Liidu värske uuringu järgi on 61 protsenti Eesti lastega meeste ja naiste sihtrühmast kokku puutunud soovimatu rasedusega. Neist pool ei kasutanud soovimatule rasestumisele eelnevalt mitte ühtegi rasestumisvastast vahendit.
Eestis on soovimatu rasedusega kokku puutunud üle poole lastega inimestest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti iseloomustab see nooremaid vastajaid. Enamjaolt sooviti sellises olukorras rasedust vältida katkestatud suguühte abil või ei olnud rasestumisvastast vahendit parasjagu käepärast. On ka neid, kes ei soovinudki rasedust vältida.
Samuti selgus, et 41 protsenti viljakas eas Eesti naistest ja meestest ei planeeri konkreetselt, millal ja kui mitu last saada.
Naistearst Kai Haldre rõhutas uuringu tulemusi kommenteerides, et ennekõike sünnivad lapsed ikka armastusest, mitte suurest planeerimisest.
«Samas on oluline, et inimesed, kes elavad seksuaalelu, ei soovi mingil juhul antud ajahetkel rasedaks jääda, kasutaksid rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida soovimatut rasedust ja aborti,» ütles Haldre.
Tänavu jaanuaris läbi viidud veebiküsitluse eesmärk oli kaardistada hoiakuid soovimatu raseduse osas. Sihtrühmi oli kaks: naised-mehed vanuses 18-46 aastat ning lastega naised vanuses 18-35 aatat. Kokku oli uuringule vastajaid 500, küsitleti nii eesti- kui ka venekeelset sihtrühma. Sarnased uuringutulemused on võrdlusena olemas ka Leedu kohta möödunud aastast.
Kui võrrelda Eesti ja Leedu uuringutulemusi, on Haldre sõnul huvitav see erinevus, kuidas inimesed kirjeldavad oma emotsionaalset reaktsiooni. «Kui eestlaste puhul võib esimesed tunded ja mõtted soovimatust rasedusest võtta kokku sõnadega «hirm» ja «šokk», siis leedukate puhul on iseloomulikuks tundeks rõõm,» märkis Haldre.
Samas kinnitasid vastajad, et asjaolu, et rasedus ei olnud planeeritud, ei ole mõju avaldanud lapse kasvatamisele.
Planeerimata rasedus või laps mõjutab saadud vastuste põhjal keskmiselt 30 protsendil vastanutest paarisuhet negatiivses suunas – see on kas halvenenud või lõppenud.
31 protsenti ütleb, et planeerimata rasedus on muutnud nende karjäärivõimalusi või haridusteed. 37 protsenti kinnitab, et nad ei olnud lapse saamiseks majanduslikult valmis ning pidid leidma täiendavaid sissetulekuallikaid.