/nginx/o/2017/04/27/6595813t1h585e.jpg)
«Kasvatan kodus kaheaastast poega ja olen hetkel teise raseduse lõppfaasis. Olen kurnatud ja jõuetu, kuna laps on väga aktiivne ja kärarikas. Iga asja peale, mis talle ei sobi, ütleb «ole vait» või «mine ära». Jonnihood poes, õues ja kodus on igapäevased, võõraste lastega on kuidas-kunagi - vahel saab mängida, kuid lapsed, keda rohkem teab, nendega kipub kaklema ja lükkama. Lapse isa töötab välismaal ja on kodus vaid 10 päeva kuus. Laps üldjuhul väljas käies jookseb eest ära ja ei kuula absoluutselt sõna, kodus olles teeb pahandusi. Kui need avastan, siis ütleb «ei tohi» nagu saaks aru, aga teeb samas kohe mõne uue lolluse. Olen püüdnud teda karistuseks nurka panna, aga ta jookseb sealt ära ja arvab, et tegu mänguga... Ainult siis, kui ma jõuetusest ja hormoonidest nutan, tuleb kallistab ja tunneb kaasa. Tundub nagu miski ei aitaks enam. Alati kui lapsega räägin, kükitan ta ette ja proovin rahulikult rääkida, aga see ei toimi. Mida teha?» uurib väsinud lapseootel naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.