Jesper Parve: hoiame oma mehi poole rohkem!

Jesper Parve Foto: Joosep Martinson

Kui siin viimasel ajal on meestele hakatud reklaamima uut mõtteviisi «joome poole vähem», siis ma viskaks ühe mõtte õhku ka naistele: «Hoiame oma mehi poole rohkem!»

Naine, kas sinuga on juhtunud see, et kuuled küll, et mees tuli autoga koju, aga millegipärast ta 10 minuti möödudes ei ole ikka veel koduuksest sisse astunud? Miski hoiab teda seal autos veel kinni, enne kui ta võtmed lukuauku pistab. Kui sa piiluks aknast, mis toimub, siis näeksid, et võib-olla su mees hingab seal stressi leevendamiseks paberkotti, mõni kuulab flöödimuusikat, mõni vaatab eelmise nädala ilusamaid jalgpallisooritusi, mõni lihtsal istub vaikuses ja mõni joob kiirelt kaks õlut. Sest koduuksest sisse astudes on mehe jaoks algamas lahing, kus kaotajapool on ette teada.

Praegusel ajal räägitakse palju meeste füüsilisest vägivallast naiste vastu. See on väga vajalik teemaarendus, sest mitte ükski naine ei peaks kodus selle all kannatama. Aga kuidas on lood vaimse vägivallaga, mida naised meeste kallal kasutavad ja millest kahjuks nii vähe räägitakse? Just sellest, kuidas täiskasvanud naised meeste kallal vinguvad, kuidas nad jonnivad, kuidas nad manipuleerivad, kuidas nad tujutsevad või vahel isegi sõimavad. Natuke kõike on okei, sest olete ju naised. Aga kui ikka massiliselt represseeritakse mehi, on asi kurb.

Mingi hetk uurisin ühelt naisterahvalt, miks ta käitub oma mehega selliselt, et lihtsalt iga päev töötleb teda justkui pantvangi võetud vaenlast. Mainisin, et ega ta mehel ei ole väga kerge elu temaga kui naisega. Tema küsis vastu, millisel mehel on kerge elu oma naisega. Ja tal tundub praegust Eesti elu vaadates täiesti õigus olevat.

Viinapudelid puuriidas

See kõik on kestnud tegelikult juba aastakümneid ning isegi aastasadu – juba sellest ajast, kui vanaisad jooksid vanaemade eest ja peitsid oma viinapudeleid puuriitade vahele. Sest vahel oli vaja väike klõmm võtta, muidu ei kannatanud lihtsalt memme õiendamist välja. Meie vanavanemad on seda teinud ja meie vanemad on seda pealt näinud ja järele teinud ning meie oleme seda kõike pealt näinud ja teeme nüüd omakorda järele. Ja kõik arvavadki, et nii on normaalne. No kurat, ei ole.

Juba Gunnar Aarma kirjutas oma raamatutes, et naine on pere selgroog. Naisest oleneb, mis olemine ja energia kodus on. Kui naisel on paha tuju, põgenevad kõik: mehed, lapsed, koerad ja kassid. Isegi siilid jooksevad aiast minema. Aga kui naine on heas tujus ja särab, siis on tunne, justkui elaksid paradiisis ja muud probleemid on täiesti teisejärgulised. Isegi Jüri Ratas, mootorratturid ja Eesti korvpall. Kui mehel on halb tuju, siis peab ta selle põhjuse väga hästi ära seletama, et saaks natukenegi niisama lakke vahtida, ilma et naine omakorda kurjaks ei saaks ja siis kõik jälle jooksma ei peaks.

On ju üldtuntud tõde, et igal mehel peab olema võidelda mingi võitlus, mis haarab teda jäägitut ja teda motiveerib. Kui see puudub, siis mees kustub, eriti just keskeas. Aga naised, palun ärge olge teie meie suurimaks võitluseks. Sest see on ette kaotatud lahing mõlema poole jaoks ja pole kuskilt otsast kellelegi motivatsiooniks. Selliselt elades kaovad Eesti mehe unistused, tulevik tundub tume ja siis ongi Eesti mees väsinud silmadega lödipüks. Las mees paneb oma potentsiaali ja energia võitlustesse parem kuskil mujal. Töö juures, oma hobidega tegeledes või oma elu planeerimisel. Siis, naised, näete, kuidas mehe silmad hakkavad jälle särama ja, uskuge mind, siis kutsutakse ka teid peole kaasa.

Arvesta, et kui su mees sinuga igas asjas nõustub, ei tähenda see seda, et ta kõigega nõus on. Mehed ei taha probleeme. Mehed ei taha jamasid. Seetõttu mehed ei avaldagi oma ausat arvamust, kui näevad, et ausus tähendab jamasid. Pigem on lihtsam teha üks peanoogutus. Aga mehed kannatavad, ja nad kannatavad pikalt. Kuid ühel hetkel käib pauk. Ja siis ta läheb.

Muideks, keskeas on tõeliselt raske endale jällegi uut ja täiuslikku kaaslast leida. Kui ma hakkan nii enda kui ka endavanuse tutvusringkonna inimeste kiiksude peale mõtlema, tulevad mul hirmujudinad peale. Kes ei söö kartulit, kes ei saa võõras kohas magada, kes kardab öökulli ja kes käib s*tal ainult kodus. See on vaid väike nimekiri nendest. Ma ei usu, et keegi enam väga sooviks minna uuele ringile, et peaks hakkama kellegi kapriisidega sobituma ja üksteise nurki lihvima. Nii et, kui leiad endale toreda inimese, kellega sul on hea ja soe, hoia teda. Hoia teda poole rohkem kui siiamaani. Ja tegelikult need kaks viimast lauset kehtivad nii meestele kui naistele.