Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugeja kevadisele ilurituaalile aitas kaasa auto katkiminek

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

«Ühegi teise aastaaja tulek ei rõõmusta mind nii palju kui seda teeb kevad,» kirjutab meile Amway lugejamängu raames lugeja Linda. «Kevad paneb minu meelest inimesed tegutsema ning nii, nagu loodus muutub, siis tahavad ka inimesed muudatusi ja midagi head oma ellu. Kevadega seostuvad mul mitmed nii-öelda rituaalid, mida ma ei tee seoses ühegi teise aasjaja tulekuga, või vähemasti mitte sellise tundega, nagu seda praegu!»

«Kevade juures ootan enim, ja see ei ole kindlasti originaalne vastus, ilusat ilma! Pärast poolt aastat kestnud päevade lühenemist on oodata taas rohkem valgust ja loodetavasti ka soojemat ilma. Eestis on aga ilus ilm suhteliselt haruldane, eriti vaadates meie senist kevadet sel aastal. Vaid üksikud soojemad ilmad, vahepeal isegi paar korda lund vahele. Sellegipoolest on ilusad ilmad seda väärtuslikumad ja kutsuvad mind koheselt õue! 

Kodused rituaalid sisaldavad kindlasti kappide koristamist. Ei teagi, kust see traditsioon päriselt tuleb. Olen niimoodi aastaid käitunud ja justkui sooviksin end valmis seada selleks kõige soojemaks hooajaks ehk suveks. Et suvel saaks võimalikult palju väljas olla ja meie ilusat loodust nautida, mitte suvel kodus istuda ja kappe koristada. Eks see alateadvus vist ütlebki kevadel, et tee asjad korda, sest suvel on palju paremat teha. Lisaks muidugi teised kodused tegevused nagu akende pesemine, sest tahaks ju seda ilusat ilma näha ka, mitte läbi uduste ja mustade akende. 

Seoses paranenud ilmastikuoludega hakkan, nagu enamus inimesi, rohkem väljas liikuma. Usun, et sel kevadel oli just kui saatuse käsi mängus, et mul auto katki läks ja pean jala tööl käima. Mul poleks selle vastu midagi, kui jällegi ilmad oleksid natuke jalutuskäigusõbralikumad. Auto plaan katki minna aga vist ei arvestanud selliste pea miinuskraadidega. Käin ka metsas jooksmas ja niisama vabast ajast jalutamas. Tore on pärast talve rohkem värskes õhus olla ning hea õnne korral ka päikest näha. Käsitleksin kogu väljas olemist kui oma peamist ilurituaali! Nahk muutub jumekamaks, kõndides põlevad kalorid ning võimalus taas jooksmas käia parandab oluliselt minu jaoks rühti, vastupidavust ja tõstab enesehinnangut. Ka midagi magusat süües ei tunne ma nii suuri süümepiinu, kui liigun rohkem. Ning on teada tõde see, et enesekindel ja rõõmus, endaga rahulolev inimene on kõige ilusam, seega selle tõttu ka peamine ilurituaal! Oli vist isegi Sportlandi loosung kunagi, et «Sport teeb ilusaks». 

Jõudes lõpuks ka otseste ilurituaalide juurde, siis, tõepoolest, kevadel pööran rohkem tähelepanu juustele, mis lõpuks pärast pikka talve saavad mütsi alt välja tulla ja ilmavalgust näha. Suuri muudatusi ma ette võtnud ei ole, lihtsalt kasutanud rohkem niisutavaid tooteid ning otsi piiranud, et tulemus oleks viisakas. Pärast talve kipub mul ka nahk kuiv olema, seega peamine märksõna ongi niisutamine – nii kreemidega kui ka palju vett juues. 

Soovin kõigile aktiivset kevadet ning päikesekiirt igasse päeva!»

Tagasi üles