13 asja, mida vaimselt tugevad inimesed ei tee

Foto: Vida Press

Üha enim soositakse tervislikke elukombeid ja paljud panevad edu nimel suurt rõhku füüsilisele tugevusele. Pingelistes olukordades on aga vaimne tervis sellest olulisemgi. 

Ettevõtjatele ja juhtidele räägitakse alatasa, et vaimne tugevus seisneb visaduses, jonnakuses, optimismis ja sihikindluses. Samas saab vaimse tugevuse märke näha ka selles, mida inimene ei tee ja millised omadused tal puuduvad, kirjutab Forbes.

Nad ei raiska aega enesehaletsusele. Vaimselt tugevad inimesed ei vingu halbade olude pärast ja selle üle, kui ülekohtuselt neid on koheldud. Nad on õppinud oma tegude eest vastutama ja eksimuste põhjal järeldusi tegema. Nad teavad, et elu ei ole alati õiglane. Kui midagi läheb halvasti, on nad eluõppetunni eest tänulikud ja ootavad järgmist väljakutset.

Nad ei anna oma võimu käest. Vaimselt tugevad inimesed väldivad olukordi, kus teised võiks nende kallal võimutseda ja sundida neid tundma end väheväärtusliku või kehvana. Nad on teadlikud sellest, et kontrollivad ise oma tegusid ja tundeid. Nad teavad, et oma reaktsiooni kontrollimises peitubki nende jõud. 

Nad ei karda muutusi. Vaimselt tugevad inimesed hindavad muutusi ja ei karda väljakutseid. Nad ei pelga mitte tundmatut, vaid mugavustsooni jäämist. Muutlik elustiil või isegi kerge ebakindlus pakub vaimselt tugevale inimesele pinget ja annab energiat.

Nad ei raiska energiat asjadele, mida ei saa muuta. Vaimselt tugevad inimesed ei vingu (eriti) liikluse ja ilma üle ning ei kaota enesevalitsust teiste inimeste käitumise pärast, sest teavad, et see ei ole nende teha. Halvas olukorras on nad teadlikud sellest, et saavad muuta vaid enda suhtumist ja vastust olukorrale. 

Nad ei muretse selle pärast, kuidas teistele meele järele olla. Vaimselt tugevad inimesed ei ole pugejad. Samuti ei ole nad sellised, kes kõigile vastanduksid ja tüli otsiks, et endast tegija muljet jätta. Nad on lahked ja õiglased, kuid ei karda vajadusel enda eest seista. Nad on valmis ka võimaluseks, et keegi nende tegevuse peale ärritub ja oskavad konflikti väärikalt lahendada.

Nad ei karda kalkuleeritud riske. Vaimselt tugev inimene on valmis vajadusel riskima, aga ta ei hüppa pea ees tundmatusse vette. Ta kaalub plusse ja miinuseid ning teeb, mis vaja.

Nad ei ela minevikus. Tugevus on mineviku tunnistamises ja sealt saadud õppetundide omastamises, kuid vaimselt tugev inimene ei jää ka minevikku taga nutma ega lase möödunud ebaõnnel oma energiat võtta.

Nad ei korda samu vigu. See, kes loodab iga kord täpselt üht ja sama tegevust korrates jõuda uuele tulemusele, on pehmelt öeldes pöörane. Vaimselt tugev inimene õpib oma vigadest ja ei astu enam samasse ämbrisse, sest ta on valmis oma käitumist muutma. 

Nad ei kadesta teiste edu. Selleks, et konkurentide ja kaaslaste edu üle siiralt rõõmu tunda, on vaja vaimset tugevust. Kahjuks on vähe neid, kes ei muutu kadedaks ja ei hakka teistele vastu töötama lootuses, et teine hävib.

Nad ei anna iga asja peale alla. Iga läbikukkumine on võimalus areneda. Ka kõige paremad ettevõtjad on valmis tunnistama, et edu ei kukkunud neile sülle ja hea tulemuse nimel pingutades tuli alguses palju eksida. Vaimselt tugevad inimesed püüavad üha uuesti ja uuesti, õppides varasematest kogemustest ja kohandades vastavalt sellele oma strateegiat. 

Nad ei karda üksi olla. Vaimselt tugevad inimesed naudivad omapäi olemist ja kasutavad seda aega ära, et oma tegude üle järele mõelda ja edasisi käike planeerida. Kõige tähtsam on see, et nende tuju ja õnnetunne ei sõltu teistest inimestest.

Nad ei tunne, et maailm oleks neile midagi võlgu. Vaimselt tugevad inimesed ei oota, et neile kõik kätel ette kantakse, nende kulud kinni kaetakse ja elu mugavaks tehakse. Nad on valmis vaeva nägema ja tööd tegema ning vastavalt oma võimetele siiski edukad olema. 

Nad ei oota kiireid tulemusi. Olgu tegu trenni, dieedi või äri loomisega, vaimselt tugevad inimesed teavad, et panustama peab järjepidevalt ja pikka aega, sest järjepidevus on see, mis viib sihile. Nad ei eelda, et kõik läheb kergesti ja kiiresti. Nad koostavad tegevusplaani ja on enda üle uhked, kui vahepealsed edusammud näitavad progressi, sest tõelised muutused võtavad aega.