/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/04/24/6586779t1h3269.jpg)
Täna, 24. aprillil algab neljas rahvusvaheline moerevolutsiooni nädal, mis küsib «Kes minu riided tegi?». Nädala jooksul toimuvad 90 riigis sündmused, mis nõuavad puhtamat, õiglasemat ja läbipaistvat moetööstust.
Moerevolutsiooni nädal nõuab õiglast moetööstust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tarbijate huvi selle vastu, kust nende riided tulevad ja mis saab jäätmetest, on tekitanud moetööstuses hulga positiivseid muutuseid,» ütleb Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik. «Mitmed tuntud suurtootjad otsivad üha aktiivsemalt viise, kuidas oma tehastes töötingimusi parandada, rõivatööstuse keskkonnamõjusid vähendada ja tootmise info avalikuks teha.»
Tarbija ise saab ära teha väga palju. Uute rõivaste puhul tasub otsida kvaliteeti ja vastupidavust, et riideid saaks kanda võimalikult kaua. Rõivaste taaskasutus ja parandamine hoiab kokku vett ja energiat, mida iga uue riideeseme valmistamine nõuab. Igaüks meist saab tunda huvi, kes peitub brändi nime taga - kes tema rõivad valmistas. Moerevolutsiooni nädalal julgustame inimesi tegema fotosid enda riiete siltidest ja postitama neid sotsiaalmeedias märkega #whomademyclothes.
Tootjate kõige suurem väljakutse on muuta kogu tootmine võimalikult läbipaistvaks, et inimestel oleks lihtne kontrollida, kes ja millistes tingimustes nende riided valmistas ning mis pärast jääkidest sai. Järgmisel nädalal avaldatakse analüüs «Moe läbipaistvuse indeks 2017», mis reastab maailma sada suurimat rõivatootjat selle alusel, kui palju nad on nõus tarbijatele oma tootmise tagamaid selgitama.
«Rõivatööstusele on suur mõju ka valitsustel,» selgitab Sigrid Solnik. «Enamik suurtootjate tehastest asuvad arenguriikides, kus kontroll tootjate üle on nõrk ja tööliste olukord sageli halb. Näiteks kui riigid suudaksid kehtestada miinimumpalga ja selle maksmist kontrollida, tõuseks palk kõikides tehastes ning töötajaid halvasti kohtlevad tehaseomanikud kaotaksid konkurentsieelise. Sama kehtib ka lapstööjõu, tööohutuse või maksude maksmise kohta.»
Reverse Resources tegevjuhi Ann Runneli sõnul on üks levinumaid moetööstuse müüte, nagu annaks ostjad tehaste töölistele tööd ja leiba ning vähem tarbimine jätab nad tööst ilma. »Siin on kaks olulist fakti, mis vajavad täpsustamist. Esiteks: ei ole otsest seost poes müüdava kauba ja inimeste palgataseme vahel, madal palk on süsteemsete probleemide tagajärg. Teisalt: kogu maailmas kasvab jõudsalt keskklassi osakaal, kes soovivad uusi riideid osta, nii et tootmismahud suurenevad jõudsalt. Kui meie ostame vähem, aga õiglaselt toodetud riideid, siis tootmismahud kasvavad lihtsalt vähem, kuid sellest võidavad nii keskkond kui töölised.»
Eestis koondusid mitmed ettevõtted ja vabaühendused, et nädala jooksul rõivatööstusega seotud teemadest rääkida ja tarbijate teadlikkust tõsta. Moerevolutsiooni nädalal löövad kaasa Arengukooostöö Ümarlaud, teadliku elustiili pood Slow, MTÜ Mondo, UpShirt, Teeme Ära! ja Reverse Resources.