Kümme huvitavat fakti keskaegse seksi kohta

Abelard ja Heloise, 12. sajand Foto: Mary Evans / Scanpix

Ilmselt nõustuvad peaaegu kõik, et seks on täitsa tore leiutis. Aga muidugi pole see alati nii olnud – minevikus vaadati seksile kui hädavajalikule vahendile laste saamiseks, kuid üldiselt oli tegemist sügava patustamisega. Keskaegne seks oli väga rõõmutu.

Vaatame Rankeri abiga, milline oli seks sügaval keskajal, kui kirik hoolitses meie hingede surematuse eest.

1. Kondoome valmistati linast ja soolikatest. Kondoomid pole mingi uudne leiutis, kuid muidugi pole neid alati lateksist valmistatud. Omal ajal tehti kondoome riidest, loomasoolikatest või -põitest ja neid kasutati mitu korda. Kummalisel kombel ei leidnud kirik, et nende kasutamine oleks patt.

2. Misjonäripoos oli kõige vähempatusem. Kiriku standardite järgi oli misjonäripoos ainus viis, kuidas seksida võis. Mõne teise positsiooni kasutamine oleks ohustanud mehe võimupositsiooni ning eriti halb oli muidugi naine-peal poos.

3. Erektsioonihäired olid suur probleem. Kuna seksi eesmärk oli saada lapsi, oli probleem, kui mees ei suutnud oma osa täita. Erektsioonihäirete korral uuris sõna otseses mõttes mehe peenist kirik ja kui ka pärast seda oli seks võimatu, paar lahutati.

4. Naised masturbeerisid leivapätsiga. Jah, ka onaneerimine oli patt. Kuid vahel ei saa sellest üle ega ümber ning keskaegsed naised olid sunnitud pöörduma erinevate abivahendite poole, näiteks kuivanud leivapätsi kasutati sel eesmärgil.

5. Anaalseks oli patt. Kiriku silmis pole anaalseksist üldse mõtet rääkida – kuna selle tulemusel ei saa lapsi eostada, siis tähendas see seksi mõnu pärast ja see on keelatud.

6. Ka oraalseks oli patt. Raamatus pealkirjaga «Theodore’i kaanonid» öeldi, et oraalseks on üks hullemaid asju maailmas ja sellega tegelenu peab elu lõpuni pattu kahetsema.

7. Bordellid olid aktsepteeritud. Kuigi seks oli patt, olid prostituudid keskajal levinud ja seda peeti ausaks ametiks ning kirik lihtsalt vaatas prostituutidest mööda. Pealegi, kui bordelle poleks olemas olnud, siis oleks paljud mehed kiirelt pahuraks muutunud ja tol ajal tähendas hulk pahuraid mehi, et asi lõppeb veriselt.

8. Kui sa kaotasid süütuse oma abikaasale, said sa auhinna. Keskaegne ühiskond dikteeris, et mittesüütutel naistel oli väiksem spirituaalne väärtus. Süütuse kaotamine, isegi kui see juhtus pulmaööl, pidi naiste jaoks olema paras katsumus, seega mõeldi välja «hommikukingitus», mille peigmees pruudile kinkis, et kompenseerida väärtusliku neitsinaha kaotust.

9. Teoloogid reastasid seksiasendeid patususe astmete järgi. Ühe ja sama asja voodis tegemine muutub ajapikku muidugi igavaks. Seega otsustasid mõned vabameelsemad teoloogid natuke endile mänguruumi anda ja nad reastasid viis seksiasendit patususe astmete järgi, võttes aluseks selle, kui «loomulikud» need olid. Järjestus oli: misjonäripoos, külg külje kõrval, istudes, seistes ja «a tergo» ehk koerapoos.

10. Tsölibaat oli parim valik. Peaaegu kõik olid tol ajal patused, seega tegi neitsilikkus sind nii vähepatuseks, kui tol ajal võimalik oli. Mida kauem sa tsölibaati pidasid, seda kauem sulle alt üles vaadati.