Psühholoog hoiatab: üks üllatav viis, kuidas magamata öö võib sulle halvasti mõjuda

Foto: Pexels / CC0 Licence

Uni on kasulik. Alati me täpselt ei oska kohe öelda, miks just ja vahel mõni arutab kaaslastega, kui palju unetunde ikka kellelegi vaja on ning et inimesed erinevad. Kui aga oleme pärast kehva ööd hommikul totaalselt uimased ja väsinud, siis me selle kasulikkuse-tõega vaidlema ei kipu. Laste puhul sama – teinekord anname neile ette täpse tundide arvu, et näe, sinu vanuses peab magama nii palju tunde ja tema vanuses nii palju ja vahel (kui tahame end eriti targana tunda) räägime midagi ajust ka ning sellest, et aju ja und on vaja õppimiseks.

Võib-olla on meist nii mõnigi ka märganud, et väsinuna ollakse kergemini ärrituvad (eriti hästi märkame seda muidugi teistel). Tõsi, kuigi une mõju tähelepanule, õppimisele, mälule on rohkem uuritud, on teada ka see, et väsinud inimene pole oma emotsioonide juhtimisel just osav. Kehvematel juhtudel on põhjust rääkida ka meeleoluhäirete ja unepuuduse seostest.

Sel kevadel avaldasid Arizona ülikooli teadlased William Kilgore`i juhtimisel uuringu tulemused, kus võrreldi hästi maganud ja terve öö magamata olnud katseisikute võimet nägudelt emotsioone ära tunda. Äratundmiseks anti kuue nn põhiemotsiooni näoilmed – viha, hirm, vastikus, kurbus, üllatus, rõõm. Selgus, et öö jagu magamata inimesed olid emotsioonide äratundmises kehvemad – aga seda valikuliselt. Väga äärmuslikult väljendatud näoilmed tunti ära kenasti, aga kui emotsioon avaldus vähemintensiivselt, tekkisid probleemid. Kui õnnelikust ja kurvast näost arusaamine halvenes oluliselt, siis hirm, viha, üllatus ja vastikus olid need emotsioonid, millele ikka pihta saadi.

Ikka see ellujäämine

Sellise erinevuse põhjus on primitiivne. Ellujäämise seisukohalt on oluline aru saada signaalidest, mis annavad märku, et midagi või kedagi on vaja karta. Kuna unepuuduses inimene ei suuda töödelda ka emotsioonidega seotud infot nii kiiresti kui vaja, tehakse automaatne valik – meie aju keskendub kõige kriitilisematele emotsioonidele, mis on otse seotud füüsilise ellujäämisega. Hädavajalik on kätte saada ja õigesti reageerida infole, mis ütleb, et midagi on väga valesti või et keskkonnas on toimunud kiired olulised muutused (vastikus on algselt loomariigis olnud seotud halvaks läinud ja potentsiaalselt mürgise toiduga, üllatus aga viitab millelegi ootamatule). Kurbus ja rõõm on aga emotsioonid, mis on seotud sotsiaalsete suhete, lähedusega ja mitte ohu tajumisega – nendest valesti arusaamine ei ole paraku selle lihtsa loogika järgi nii kriitiline.

See uuring võiks olla mõtlemapanev kõigile neile, kes uhkelt väidavad, et üks või paar magamata ööd ei tee neile midagi. Võib-olla näivadki nad krapsakad ja saavad tööl hakkama, aga on tõenäoline, et nende tähelepanu on tahtmatult rohkem suunatud ohusignaalidele ja sellistele kiirele reageerimisele, siis suhted kannatavad. Inimestele ju teadupärast ei meeldi, kui neis nähakse ohtu ja vaenlast – ja ei osata näha nende kannatusi või ka häid emotsioone.