Mida inimesed enim kahetsevad?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahetsused on peamiselt seotud pere ja armastusega.
Kahetsused on peamiselt seotud pere ja armastusega. Foto: SCANPIX

Kahetsus on universaalne emotsioon nagu armastus või hirmgi ning vahel võib see tunne olla ka sama tugev. Sestap püüdsid kaks uurijat välja selgitada, mida inimesed kõige rohkem kahetsevad.

Psühholoog ja marketingi õppejõud Neal Roese ja psühholoogia doktorikandidaat Mike Morrison viisid läbi telefoniküsitluse 370 ameeriklasega vanuses 19 kuni 103 aastat ning uurisid nende peamiste kahetsuste kohta, vahendas Time.

Osalejailt küsiti, mida nad kahetsevad, millal nad kahetsust tundsid, kas see tekkis nende teo või tegematajätmise tagajärjel ja kas olukorda on võimalik veel parandada.

Enimmainitud kahetsused olid seotud romantiliste suhetega (18 protsenti) – kaotatud armastused või pettumust valmistavad suhted. Perekonnaga seotud kahetsused jäid teisele kohale (16 protsenti) – inimesed tundsid end tänini kehvasti õdede-vendadega õelalt käitumise pärast. Järgnesid kahetsused karjääri (13 protsenti), hariduse (12 protsenti), raha (kümnendik) ja laste kasvatamise (9 protsenti) pärast.

Roese'i ja Morrisoni uuringu olulisus seisneb kõikide vanusegruppide ning erineva majandusliku ja haridusliku taustaga inimeste kaasamises. Autorid kirjutasid, et laiemas populatsioonis põhjustavad enim kahetsustunnet inimeste eluseigad – saavutused, puudujäägid ja kuhu on eluga välja jõutud.

Madalama haridustasemega inimesed nimetasid näiteks rohkem õppega seotud kahetsusi. Kõrgeltharitute seas olid tavalised jällegi karjääriga seotud kahetsused. Ning üksikute inimeste kahetsused olid enamjaolt seotud armastusega.

Kui võrrelda sugupooli, siis oli armastuse ja perega seotud kahetsusi rohkem naistel (44 protsenti) kui meestel (19 protsenti). Mehed ületasid naisi aga tööalaste kahetsustega (vastavalt 34 ja 27 protsenti), soovides näiteks, et nad oleksid valinud teise karjäärisuuna või järginud enda unistusi.

Kahetsuste põhjused jagunesid võrdselt millegi tegemise ja tematajätmise vahel. Nagu varasemategi uuringute puhul, leidsid autorid, et teatud kahetsused on püsivamad kui teised – kauem püsib kahetsus tegematajätmiste pärast, tulenevalt mõttest: kui vaid oleks võimalusest haaratud või midagi teisiti tehtud.

Vastupidiselt ootustele leidsid uurijad, et inimestel põhjustasid rohkem kahetsust kaotatud võimalused, kuigi teooria kohaselt on kahetsus tugevam, kui tuntakse, et probleemi on võimalik endiselt parandada.

Ülejäänute jaoks seisneb küsimus selles, kuidas enda kahetsustega kõige edukamalt toime tulla või neid enda kasuks tööle panna. Roese andis mõningad enda parimad näpunäited.

Õppetund 1: liigu edasi

Raske on kahetsustunnet vältida, kui sa enda lootustest, unistustest ja isiklikest stantarditest loobuda ei kavatse või täiuslik ei ole. Kahetsus näib olevat paratamatult elu osa ning aju talletab selle kui lahknevuse juhtunu ja loodetu vahel.

Heaks strateegiaks on tunnistamine, et kahetsus on küll elu osa, kuid sellel ei pea pikemalt peatuma. Suuna enda tähelepanu uutele ettevõtmistele ja püüdlustele. Võta osa kursustest, ühine lugemisklubiga ja tee midagi teistsugust. Keskendu tuleviku väljavaadetele.

Õppetund 2: sõlmi kokku lahtised otsad

Uuringute järgi kaob kahetsustunne kiiremini, kui see on seotud toimunud, suletud või lõpetatud juhtumiga. Sageli langetavad inimesed otsuseid aga nii, et jääb võimalus hiljem ümber mõelda – nagu asjade ostmine, mis on tagastatavad.

Sildade põletamine ning tagasipöördumise võimalusest loobumine paneb sind olukorraga leppima ja aitab edasi liikuda.

Õppetund 3: pööra olukord enda kasuks

Kahetsuse juures on nii mõndagi positiivset. Esiteks aitab see asju õiges kontekstis näha. Mida rohkem suudad aimata, mis tagajärjed oleksid olnud teistsuguse käitumise puhul, seda enam hakkad hindama tegelikku sündmustekäiku.

Teiseks aitab kahetsus suhteid hoida, kuna mõistes enda teo tõsidust, püüad seda tõenäoliselt ka heaks teha. Lisaks motiveerib kahetsus koos teiste negatiivsete emotsioonidega (pettumus, süütunne, häbi) meid tihtipeale tegutsema. Kahetsus ergutab mõttetööd, et otsiksid aktiivsemalt uusi lahendusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles