Vaidlus jätkub: kes ikkagi on aasta ema tiitlit väärt?

Foto: Pexels / CC0 Licence

Naisliit korraldab juba ligi 20 aastat Aasta Ema konkurssi, kuid selle paljude meelest iganenud tingimused on tekitanud ühiskonnas laiapõhjalise arutelu, mis on päädinud allkirjade kogumisega ning vaat et alternatiivse aasta ema konkursi korraldamisega.

Facebooki-grupis Virgina Woolf Sind Ei Karda! algatati petitsioon ja allkirjade kogumine konkursi tingimuste muutmiseks. Ühtlasi ootavad nad ka ise tublide Eesti emade nimesid ning plaan on kuu lõpus pöördumine koos allkirjade ja aasta ema kandidaatidega naisliidule esitada. Praeguseks on enim pakutud aasta emaks president Kersti Kaljulaidi, kes naljakal kombel naisliidu tingimustele ei vastagi – samas on aga traditsiooniliselt olnud just president see, kes aasta ema auhinnagalal hõbeprossi aasta emale üle annab.

«Praeguseks on kogunenud ligi 500 allkirja,» ütleb allkirjade kogumise eestvedaja Kadi Kriit. Kadi on üks neist, kelle jaoks on uskumatu, et aastal 2017 kehtib justkui nõue, et emal peaks olema vähemalt kaks last ja need peavad olema üles kasvatatud koos abikaasaga. «See nõue on solvav emade jaoks, kes näevad suurt vaeva, et oma last või lapsi üksi kasvatada või kes kasvatavad lapsi koos elukaaslasega, kes pole nende abikaasa – selle all peame silmas ka kahe emaga perekondi.»

Naisliidu juht Siiri Oviir on järelpärimistele vastuseks tõdenud, et mõnikord on ema lapsi üksi kasvatama jäänud väga erinevatel põhjustel. «Loomulikult ei toeta me iga hinna eest abielu hoidmist vägivaldse või alkohoolikust abikaasaga,» nentis Oviir Õhtulehele. «Kakskümmend aastat tagasi lausa propageeriti meie mitmes seltskonnaajakirjas niinimetatud naistevahetust: ajakirjade värvilistel kaantel ilutsesid keskealised mehed oma uue noore naisega. Ajakirjast võisime lugeda nende uuest kuldsest elust, reisidest, ehetest, kleitidest. See oli esiletõstmist vääriv. Selline lähenemine demoraliseeris abielu.»

Oviiri sõnutsi tahavad nad kiita mitte ainult naist, kes on sünnitanud, vaid kes kasvatab lapsi turvalises keskkonnas – turvaliseks teeb selle aga võimalus toetuda nii emale kui ka isale. Kuigi konkursi tingimused viitavad, et sobiv aasta ema kandidaat peaks olema lapsed «abikaasaga üles kasvatanud», siis Oviiri sõnutsi leski kandideerimast siiski ei takistata ning samuti on tema sõnul liidus arutlusel konkursitingimuste muutmine.

Ühiskond, kus emal soovitatakse end koos lapsega põlema panna

Kadi Kriit loodab, et muutus ühiskonnas tuleb ning rohkem hakatakse väärtustama nii üksikemasid kui ka näiteks samasoolise partneriga lapsi kasvatavaid emasid. «Aga selleks on vaja aega ja tööd ning ei ole abiks, kui ka naisliit ise asjast aru ei saa,» ütleb Kriit. «Nad toetavad ühiskonnas valitsevat misogüüniat ja seksismi – vaadake kas või artiklite kommentaariumi! Isiklikult olen saanud ähvardusi ja mul on palutud end (koos lapsega!) põlema panna – avalikult, Eesti pereisa poolt.»

Kadi – kes samuti ei vasta konkursi tingimustele – ütleb, et tal on ju ainult üks elu ja ta ei kavatse oodata, kas paarikümne aasta pärast on midagi pisut paremaks läinud või mitte. Muidugi püüab ta enda poolt nii mõndagi ära teha, näiteks sellesama allkirjade kogumisegagi, kuid: «Minu pere hääletab jalgadega ja meie teine kodu on riigis, kus naiste õigusi austatakse sama palju kui meeste omi. Eesti mehed tunduvad praegu väga sarnased nendele ekstremistidest moslemitele, keda nad ise nii väga maha teevad. Nii et mõtlemiskoht...»

President Kersti Kaljulaidi kommentaari loe siit!

Kogutakse allkirju - tulekul alternatiivne konkurss?

Kui sa soovid anda oma allkirja Naisliidule esitatavale pöördumisele, kus soovitatakse üle vaadata aasta ema konkursi reeglid, saad seda teha Facebookis või kirjutades aadressil [e-mail]. Kirjaga läheb kaasa nimekiri kandidaatidest, kes on tublid emad, kuid kes praegustele konkursitingimustele ei vasta.

Kandidaate võib omalt poolt samuti esitada samal meiliaadressil. Allkirjade kogumine läheb lukku 30. aprillil ning kuna Kadi Kriidi sõnul on praeguseks paljud inimesed (ligi 500) juba üritust toetanud, on suur tõenäosus, et sellest kasvab välja alternatiivne aasta ema konkurss. «Inimesed on pakkunud omalt poolt ka auhindu, nii et põhimõtet toetatakse,» tõdeb Kriit. «Nii et eks me tõesti peame vist midagi ka korraldama, galat vast ehk mitte.»