Seitse nõksu, millega vältida edasilükkamise lõksu

Foto: Panther Media/Scanpix

Eestlaste vanasõna ütleb: «Enne töö ja pärast lõbu» ning Kalevipoeg kinnitab: «Tänasida toimetusi ära viska homse varna!» Miks neid õpetusi nii raske järgida on? Psühholoogid on uurinud, kuhu kaob tahtejõud ja miks mõned suudavad võetud plaane teostada ja teised mitte. Tuleb välja, et asi pole tahtejõu puudumises, vaid selle vales kasutamises, kirjutab terapeut Jana Reidla salasona.eu-s. 

Tahtejõudu on lihtne välja kurnata, kulutades seda päeva jooksul juhuslikele asjadele. Seepärast tuleb tahtejõudu säästa ja turgutada ning otstarbekalt kasutada, et see oluline ressurss ei saaks otsa endale võetud pikaajaliste eesmärkide täitmisel. Järgnevalt mõned nipid tahtejõu teadlikumaks rakendamiseks Roy F. Baumeisteri ja John Tierney raamatust «Tahtejõud», mis koondab erinevate teadlaste töögruppide uurimistööde tulemusi.

Esiteks: sea endale realistlikke ajaplaane. Ebarealistlikke ajaplaneeringuid võib juhtuda kõigil, aga eriti rängalt tabavad need edasilükkajaid, kes arvavad, et teevad töö valmis ühe tiheda pingutusega viimasel minutil. Võib-olla nad jõuavadki valmis, aga kas ka kvaliteetselt ja end välja kurnamata?

Teiseks: koosta endale nimekiri tegemist ootavatest asjadest. Sellest on abi, et tegemata tööd ei keerleks peas ringi. Alateadvuse jaoks on lõpetamata tegevused ja kirja panemata plaanid pingeallikas, mis ei lase rahuneda. Teate ju seda tunnet, et mingid tegemata asjad on kusagil varitsemas. Kirja panemine mõjub alateadvusele lõõgastavalt ning teadvuse ja tahtejõu jaoks vabaneb ressurss. Ühtlasi hakkab kujunema pilt tööde mahust ja arusaam järgmistest sammudest.

Kolmandaks: hoolitse oma keha vajaduste eest ja hoia korras oma ümbrus. Nälgimine, unepuudus ja segamini tuba ei suurenda tahtejõudu. Keskkonna faktorid mõjutavad märkamatult aju ja käitumist, korrastatud ümbrus suurendab enesedistsipliini. Seega ei ole näiteks kirjutuslaua koristamine enne artikli kirjutama asumist paha mõte.

Neljandaks: tee kõigepealt ära see töö, mis on tähtsam, mitte see, mis meeldivam. Sina ise sead oma prioriteedid. Tegema hakkamine on iga äratehtud asja eelduseks. Tähtajast kinnipidaja lükkab oma väikesed naudingud natuke edasi, näiteks jätab mõne telesaate vaatamata või Facebooki kiikamata. Edasilükkajad istuvad harva, käed rüpes, neil on pidevalt midagi «käsil», et mitte täita ülesannet, mida nad väldivad.

Viiendaks: reserveeri iga päev kindel aeg ühe tegevuse tegemiseks. Näiteks, kui oled plaani võtnud kirjutamise, siis määra arvuti taha istumiseks kindel aeg. Ära jää ootama inspiratsiooni ja ära hakka tegema midagi muud, näiteks kirjadele vastama või arveid maksma. Jää paigale ja hakka kirjutama ka siis, kui alguses tundub, et ühtegi mõtet ei ole. Isegi kui sa kirjutatust kõike hiljem ei kasuta, on sellega algus tehtud.

Kuuendaks: lepi endaga eelnevalt tegevuspõhimõtted kokku ja hoia endal silma peal. Näiteks, kui sul on oht riidepoes üle kulutada, lepi endaga kokku summa, mida sa ei ületa. Veel kindlam on jätta krediitkaart koju ja võtta kaasa kindel summa sularaha. Üks tavalisemaid enesevalitsusprobleemide põhjuseid on liiga suur usk tahtejõudu. Ühes hiljutises uuringus kutsuti suitsetajaid kihla vedama, et nad suudavad filmi vaatamise ajal hoida süütamata sigaretti suus, andmata järele suitsetamiskiusatusele. Paljud nõustusid kihla vedama ja nad kaotasid. Tugeva enesevalitsusega inimeste üks saladus on on, et nad ei tekita endale ise kiusatuslikke olukordi. Kindlam oleks olnud jääda põhimõtte juurde, et pärast suitsetamise maha jätmist sigaretti enam suhu ei pane. Samamoodi aitab endal silma peal hoida päeviku pidamine, kirja pandud tähemärkide ülelugemine, kulutuste üleskirjutamine, enda igapäevane kaalumine. Päevadel, kui on kiusatus end kui lootusetut eksemplari maha kanda, annab tuge pilk pikema perioodi monitooringule. Käidud tee ülevaatamine näitab, et olenemata väikestest tagasilöökidest on areng soovitud suunas siiski toimunud. Ja tasub jätkata.

Seitsmendaks: premeeri end sageli ja leia endale isiklikud motivaatorid. Kui kasutada tahtejõudu vaid heade asjade keelamiseks, saab motivatsioon varsti otsa. Teadlaste katsed on näidanud, et  enesevalitsuse ergutamiseks tuleb kasutada positiivseid stiimuleid. Sellepärast ongi arvutimängud nii paeluvad, et mängijad saavad tihedat tagasisidet – väiksemaid ja suuremaid auhindu. Isegi kui mängijad kaotavad lahingu, teevad vigu või «surevad», jäävad nad motiveerituks, sest rõhk on pigem hüvitisel kui karistusel. Selle asemel, et tunda end lüüasaanuna, mõtlevad nad, et ei ole veel edu saavutanud. Teadlased leidsid, et selle tunde poole peaks püüdlema ka reaalses maailmas. Suure eesmärgi saavutamine nagu magistritöö valmis saamine või majaehituse lõpuleviimine, väärib suurt autasu, aga sama tähtis on saada väikesi preemiaid vahepealsete väikeste saavutuste eest. Igaüks peab leidma endale mõjuva nipi. Näiteks: kui ma täna kirjutan peatüki lõppsõna valmis, siis homme olen pool tundi kauem sõbrannaga kohvikus. Raamatus «Tahtejõud» tuuakse näide, et üks tubli inimene, kes oli võtnud eesmärgiks iga päev tund aega ujuda, motiveeris end õhtuti hambaniiti kasutama lubadusega, et järgmisel päeval võib ta siis viis minutit vähem ujuda. Tema jaoks see toimis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et enesevalitsuse säilitamine ja motivatsiooni hoidmine on sinu enda asi – ära looda siin teistele! Iga edasi lükatud tegevus läheb tuleviku ajaressursi arvele. Enesevalitsuse võti on rahuldustpakkuvas eluviisis, endaga hästi läbisaamises, enese usaldamises. Enesedistsipliinile aitab kaasa realistlik ellusuhtumine. Ajakava ja plaanid tuleb teha selliselt, et neid on võimalik päriselt järgida. Ka rõõme ja nautimist tuleb planeerida, muidu ei jõua puhkus paradiisisaarel kunagi pärale. Tänaseid toimetusi homse varna lükates annad hagu oma tuleviku tulekahjudele.