Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mari-Liis Mänd: kuulates oma last näitad, et hoolid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Liis Mänd.
Mari-Liis Mänd. Foto: Erakogu

Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde. Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressioon. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel. Sel kevadel käivitas lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaania «Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl», mille eesmärk on julgustada lapsi oma häält kasutama ja suunata lapsevanemaid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama.

Tagasi üles