Vanemate mõju lapse sõprussuhetele kiusamisest vabaks põhimõtete valguses

Lilla karu. Foto: Marko Saarm / Sakala

Lapsed vajavad häid suhteid oma elus, et ennast õnnelikuna tunda. Oma esimesed inimsuhete kogemused saavad nad perekonnast, suheldes erinevast soost ja erinevas vanuses pereliikmetega. Selleks, et laps oskaks olla hea sõber, on vanematele esimeseks soovituseks olla ise oma lapsega heas kontaktis, tema tegemiste vastu siirast huvi tunda, temaga koos aega veeta ja tema kuulamiseks piisavalt aega võtta, kirjutab psühholoog ja «Kiusamisest vabaks!» metoodika koolitaja Auli Andersalu-Targo Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.

Kontakt vanemaga õpetab lapsele, kuidas kaaslase vastu huvi tunda, kuidas tema tegemistele kaasa elada, kuidas temaga oma mõtteid ja tundeid jagada. Vanem võiks lisaks vanema rollile olla oma lapse jaoks üks tõeliselt hea sõber ja see on üks kindlamaid viise, kuidas õpetada lapsele sõpruse tähendust.

Paljud lapsed saavad juba väga varases eas lisaks kodustele suhetele proovida suhtlemist eakaaslastega lasteaias ja koolieaks on kõigil lastel juba märkimisväärne hulk kogemusi teiste lastega suhtlemisest. Neis lasteaedades, kus on kasutusel «Kiusamisest vabaks!» metoodika, saavad lapsed õpetajate juhendamisel teadliku ja süsteemse õpetuse sellest, kuidas olla heaks kaaslaseks kõigile rühmakaaslastele. Praeguseks on juba ka hulk koole liitunud metoodika kasutamisega ning see suurendab veelgi nende laste arvu, keda ka juhendatakse koolis teadlikult sõprussuhteid looma ja neid hoidma.

Näiteid hoolivuse õpetamise võimalustest

«Kiusamisest vabaks!» metoodika põhimõtted ja vahendid aitavad ka vanematel õpetada oma lastele, et head suhted kaaslastega on loomulik osa lasteaia- või koolielust. Kiusamisvabas elus on üheks oluliseks põhimõtteks see, et iga grupiliige kas peres või rühmas või klassis vastutab selle eest, et teistel oleks selles grupis hea olla. Koduses elus saavad vanemad seda head mõtet lastega arutada, tuues näiteks selle, kuidas perekonnas üksteise eest hoolitsetakse ja üksteisega arvestatakse. Arutada võiks ka seda, millised olukorrad lasteaias või koolis on need, kus laps saab väljendada oma hoolimist teiste laste suhtes. Näiteks saab ta õue minnes märgata, kas mõni tema kaaslane vajab abi riietumisel või õues olles saab aidata näiteks kiigele hoogu teha. Sellise käitumisega saab laps väljendada hoolivust, mis on üks oluline metoodika põhiväärtus. Jutuajamiste käigus saab pöörata lapse tähelepanu sellele, kas rühmas või klassis on lapsi, kes on üksikud, ilma sõpradeta ning arutada, mida laps saaks teha, et nende laste olukorda aidata paremaks muuta.

Näiteid sallivuse õpetamise võimalustest

Kui vanemad soovivad oma lastele õpetada sallivust, siis saavad nad selle heaks lapsega rääkida sellest, millised on tema rühma- või klassikaaslaste erinevused. Heatahtliku tooniga võiks vanemad lastega arutleda selle üle, kas lapse kaaslaste hulgas on erinevast rahvusest, erineva välimusega, erinevate oskustega, erinevate kommetega peredest lapsi. Erinevustest kui tugevustest rääkimine suurendab lapse arusaamist sellest, et erinevate inimestega on tore koos olla. Sellisel moel toimub sallivuse õpetamine ka kiusamisvabade põhimõtetega lasteaedades ja koolides, kus õpitakse erinevate laste pereelu tundma, kui näiteks Sõber Karu läheb nädalavahetuseks mõnele lapsele koju külla ja pärast saavad lapsed Karu kogemustest teistele rääkida. Vanemad peaksid kindlasti meeles pidama seda, et teistest peredest rääkimine peab olema lugupidava suhtumisega ka siis, kui selle pere väärtused ja arusaamad tunduvad olevat võõrad, arusaamatud. Sallivuse õppimiseks võivad vanemad aidata õpetajatel korraldada ühiseid peredele mõeldud õhtusööke lasteaias või koolis, kuhu kõik vanemad toovad kaasa omalt poolt midagi maitsvat ja tutvustavad näiteks erinevate rahvuste toite ning viivad hiljem lastega läbi toredaid mänge.

Näiteid austuse õpetamise võimalustest

Austavate suhete õppimiseks on hea alustada sellest, et vanemad õpivad koos lastega selgeks kõigi teiste laste nimed ja räägivad samal ajal sellest, kui oluline on inimese jaoks tema nimesse ja peresse lugupidav suhtumine. Üks austusega seotud oluline teema on laste sünnipäevad. Vanemad saavad omavahelises koostöös sõlmida kokkuleppeid, kuidas toimub laste sünnipäevade tähistamine  nii, et kõik lapsed saaksid selle üle rõõmustada. Võib-olla otsustatakse kutsuda sünnipäevapeole kõik lapsed või ainult tüdrukud või ainult poisid või peetakse suurem pidu lasteaia-, koolipäeva jooksul ja teiste oluliste inimestega on eraldi pidu muul ajal. Kui peole ei kutsuta kõiki lapsi, tuleks kutseid jagada märkamatult, nii, et teised end halvasti ei peaks tundma. Kõige olulisem on meeles hoida seda, et vanemad teeksid selged kokkulepped ja räägiksid oma lastega sellest, et igal juhul tuleb austavalt suhtuda sünnipäevalapsesse. Vahest oleks hea arutada ka seda, milline on hea külaline ja kuidas laps peaks sünnipäeval käituma, et pidu oleks tore ja meeldiv.

Näiteid hoolivuse ja julguse õpetamise võimalustest

Vanemad võiks kindlasti olla need esimesed inimesed, kes toetavad last, kui tema suhted sõpradega muutuvad keeruliseks. See kuidas laps näeb vanemate vahelist suhtlemist, konfliktides olemist ja nende lahendamist, mõjutab kahtlemata lapse võimet oma sõpradega tülisid lahendada. Vanemad peaks mõtlema sellele, et kui nad soovivad, et nende lapsed oleksid suutelised ise lahendama konflikte sõpradega, peaks nad andma lapsele piisavalt võimalusi ja aega oma tülide lahendamisega ise tegeleda. Lapse usaldamine on siin oluliseks märksõnaks, mida vanemad peaks meeles pidama. Tasub oma last usaldada selles, mis puudutab tema võimet oma tülidega ise hakkama saada. Vanem saab lapsele õpetada, kuidas ennast kehtestada ja kuidas öelda sõbralikul ning kindlal toonil seda, mis on talle tähtis. Lapse jaoks võib väga raske olla see, kui ta tahab ühtaegu arvestada sõprade arvamusega ja samas jääda kindlaks oma väärtustele.

Kiusamisvaba keskkonna loomine lastele tähendab ka seda, et lastele tuleb teadlikult õpetada seda, kuidas olla suhetes julge, kui on vaja enda või mõne teise lapse eest seista. Julgus tähendab seda, et laps räägib selgelt sellest, kuidas ta end tunneb, mida mõtleb ja vajab. Kõige paremini saab laps õppida seda vanema eeskuju järgi. Kui lapsevanem on ise oma eneseväljenduses selge ja aus, õpib ka laps seda. Kui vanem näitab välja oma piire ja ütleb julgelt seda, mis talle meeldib, mis mitte, õpib laps ka seda. Kui vanem oma last ise austavalt, siirast huvi tundes kuulab, õpib ka laps sellest, kuidas teisi inimesi kuulata. Julgusest rääkides on hea leida näiteid julgetest tegudest kas vanema enda elust või raamatutest, filmidest. Arutada võiks selle üle, millistes olukordades on inimesel vaja suurt julgust, kuidas vahel on ka täiskasvanutel raske endas julgust leida ja mida näitavad erinevate lapse lemmiktegelaste lood julguse kohta.

Vanem lapse väärtuskasvatuse toetajana

Heaks kaaslaseks olemise juures on vanemate teadlik lapse suunamine väga oluline ja selle aluseks on omakorda vanema siiras huvi lapse elu vastu. Kui vanem näitab tavalises igapäevaelus välja huvi lapse tegemiste vastu, siis sellest õpib laps teiste inimeste vastu huvi tundmist. Kui laps on kuulatud, õpib ta teisi inimesi kuulama. Kui laps tunneb, et teda võetakse tõsiselt, hakkab ka tema oma kaaslasi ja nende rõõme-muresid tõsiselt võtma.