Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Postimees testisõidul. Tutikas Kia Picanto meelitab naisjuhte... valgustatud peegli abil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Kaunis, väike ja üsna säästlik uus Kia peaks võluma just naisi.
  • Valgustusega peegli asemel võiks insenerid hoopis välja mõelda koha käekotile!
  • Mahukas ja mugav linnaauto lubab telefoni laadida juhtmeta.

Postimehe naistetoimetuse juhataja Dagmar Lamp käis Kia kutsel märtsi lõpus Barcelonas tutvumas verivärske Kia Picantoga, mille üheks peamiseks sihtgrupiks on noored linnainimesed, aga eriti just naised.

Ütlen kohe ausalt, et autodest tean ma päris palju – aga see teadmine on piiratud 2000. alguse väljalasetega ning peamiselt tähendab seda, et ma suudan kõrva järgi ära hinnata, mida üks või teine kolin minu auto juures parasjagu tähendab. Mu teine supervõime on pea alati üsna täpselt ennustada, kui palju järjekordne autoparandus maksma läheb. Jah, autodega pole mul head õnne olnud – ometi sõidan ma väga palju, kuna elan linnast väljas. Nädalas 1000 kilomeetrit maha kütta pole minu jaoks probleem, küll on aga see probleem minu neljarattalistele sõpradele, kes pole enam esimeses nooruses olnud.

Seega mõistate mind, et uut Kia Picantot testima minnes olin meeldivalt erutatud väljavaatest vahelduseks ka millegi uuega sõita. Oma meki andis asjale tõsiasi, et suure tõenäosusega see uus auto mu käe all ka kohe ei lagune. (Tõesõna, ma ei tee nalja, on lausa müstiline, kuidas muidu töökorras autod minu käe all kohe lagunema kipuvad ning asja teeb veel müstilisemaks tõsiasi, et ma olen juhina üsna osav ning üldse mitte ei rapi neid autosid, mille rooli istun.)

Eesti kliimas autot ostes saad sa alati ühtesid ja samu nõuandeid. Millegipärast on «korealased» need, mida tarkpead vältida soovitavad. Ikka soovitatakse valida mõni «sakslane», no äärmisel juhul «prantslane», aga väidetavalt oskavat just sakslased ehitada töökindlaid autosid, mis ka meie kliimasse sobivad. Kas ja kuidas Kia Picanto 1.2 GT Line meie kliimas hakkama saaks, ei oska ma muidugi pärast testsõite kevadises Hispaanias öelda, kuid läbinud nii kiirteid ja käänulisi mägiradasid, võin kinnitada, et juhitavus on sel üsna pisikesel linnaautol küll suurepärane, teel püsib hästi ja kuigi kiirendus pole just see, mida küllalt sportliku disainiga autole peale vaadates võiks oodata (1,2-liitrine neljasilindriline bensiinimootor, 62kW/122Nm), tekkis teatud platseebo-efekt: kui sa tead, et sa istud tutikas autos, mis pealegi näeb veel üsna seksikas välja, sulle lihtsalt tundubki, et sa suisa lendled teel. Ja ega see jalg muutus gaasipedaalil üsna raskeks, seda tuleb tunnistada.

Teisalt aga jääb mind närima küsimus: kui te avalikult reklaamite, et tegemist on autoga, mis peaks suutma võluda just naisi, siis... öelge palun, kuhu ma panen oma käekoti?

Uuenenud Picanto saab uhkeldada mitme ägeda disainimuudatusega – sportlikud jooned, stiilne interjöör, pikendatud esipõrkeraud, uued esi- ja tagatuled, voolujooneline kere ja võrkjas radiaatorikate. Kroomi leiab siit ja sealt ning lõppmulje on moodne, isegi natuke vihane. See on auto, mis ütleb: «Ma võin teatud valguses välja näha nunnu, aga mul on iseloomu!»

Naistele. Naistele?

Kia inimesed ise on väga uhked tõsiasja üle, et nad on suutnud suurendada jalaruumi ning ka pagasile rohkem õhku pakkuda, samas on auto jäänud sama väikseks kui eelkäija. Teisalt aga jääb mind närima küsimus: kui te avalikult reklaamite, et tegemist on autoga, mis peaks suutma võluda just naisi, siis... öelge palun, kuhu ma panen oma käekoti? Ja see, muide, pole mingi minu isiklik tragöödia! Minul on veel vedanud, kuna mu isiklik auto pole enam esimeses nooruses – see tähendab, et ma saan oma sumadani muretult kõrvalistmele visata ning ohualarmid ei hakka piiksuma ega nõudma rihmakinnitamist. See on aga probleem neile, kelle auto istmetes on andurid – paarikilone käekott aga paneb igatahes selle alarmi juba tööle... Ning pealegi, see pole kõrvalistuja kohustus hoida käekotti! Natukese jalaruumi või kahe esiistme vahelise uudse käetoe-sahtli asemel võiksid insenerid tõsiselt pea kokku panna ja leiutada mõne geniaalse koha, kuhu käekott panna.

Teine huvitav viis, kuidas see mudel naisi püüab võluda, on valgustusega peegel. Jah, just! Tuleb välja, et naiste võlumise jaoks on vaja vaid üht korralikku peeglit... Nali naljaks, tegelikult muidugi on tegemist väga veenva müügiargumendiga ja seda just Aasia turgudel. Ning kuigi ma võin seda mõista, et ilutööstusest üleküllastunud Koreas on valgustusega peegel tõesti asi, mille peale ehk tormi joostakse, jäi mu hinge päris korralik segadus ja küsimus, miks me peame veel aastal 2017 sääraseid stereotüüpe rõhutama...

Vanity mirror ja kaunis disain (11 erinevat värvi, silmapaistva põhjalikkusega üle käidud sise- ja väliskujundus) pole muidugi ainsad, millega Kia Picanto fänne koguda proovib. Rõhutakse säästlikkusele (4,6 l / 100 km), keskkonnasõbralikkusele (CO2 106 g/km) ja juba mainitud mahukale pagasiruumile (vana mudeli 200 liitri asemel uhkeldab tutikas Picanto 255 liitriga, istmeid alla lastes mahutab aga suisa 1010 liitrit). Kuigi tagaistmel on kolm turvavööd, siis tegelikult on mugav seal vaid kuni kahel täiskasvanul, mis tähendab, et tegemist pole tõesti pereautoga – äärmisel juhul on ta ideaalne minusugusele üksikemale, kes peamiselt sõidabki kas üksinda või lapsega tagaistmel.

Muid «komme» leiab aga veel – näiteks on võimalik telefoni juhtmeta laadida, selleks on nüüd wireless charging võimekusega sahtel esikonsoolil. Ka ei saanud kordagi kurta selle üle, et kaduma oleks läinud GPS-signaal, kuigi me läbisime päris pikki mägedealuseid tunneleid ning vanast ajast on meeles, kuidas nii mõnigi kord on tänu sellele välismaal ära eksitud. Ka saundile pole midagi ette heita, bluetooth ühendas vaevata Spotify auto helisüsteemiga ning ideaalne meeleolumuusika saatis kõiki meie sõite. Automaatsed tuled, mis lülituvad hämardudes sisse ja valgeks minnes taas välja, teevad elu kindlasti mõnes muus kliimas mugavaks. Rool istub käes ülimõnusalt – suisa nii hästi, et minu kaastestisõitja, populaarse blogi Paljas Porgand autor Merilin Taimre jõudis rooli kiitmisega nii kaugele, et ma olin lausa üllatunud, kui ta seda maha ei monteerinud ja koju kaasa ei püüdnud võtta. Ka mudeli väiksus (auto on sama pikk kui tema eelkäija ehk 3595 mm) on kindlasti paljude kundede jaoks plussiks: parkimisega juba probleeme ei tule.

Kia Picanto 2017 jõuab müügile maikuus ning selle turuhind saab olema 10 999 eurot.

Kia Picanto 1.2 GT Line 2017
Mootor1,2 liitrit, bensiin, neljasilindriline
Võimsus62 kW / 122 Nm
KäigukastViiekäiguline manuaal
Kütusekulu4,6 liitrit 100 km kohta
CO2106 g / km

Ajakirjaniku reisikulud tasus Kia.

Tagasi üles