/nginx/o/2011/03/23/543897t1h94ab.jpg)
Kui küsida šokolaadpruuni jume ja kähara juuksepahmakaga tantsuõpetaja Monika Tuvilt (33), kellena ta end ise pigem tunneb, kas sünnikoha ja ema järgi eestlase või isa järgi aafriklasena, ütleb ta kindlalt, et on pigem eestlane, aga positiivsete lisadega, saab teada ajakirjast Tervis Pluss.
Eestis on Monika juured, kodu ja kogu maailma parim koht - üks väheseid asju, mis võib viidata Monika võõramaisele verele, ongi rahulolu kodukoha ja eluga.
Naine tunnistas, et lapsepõlves oli tal oma välimusega Eestis siiski raske: «Tuldi ikka füüsiliselt katsuma, nagu metslased.» Samuti noriti teistsugust tüdrukut koolis, seda küll ajani, mil ta ise vastu hakkas.
Unistustest rääkides tõdes Monika, et ta pole suurelt unistaja ega pilvebaleriin, vaid püüdleb eesmärkideni tasapisi.
«Olen hästi rahul sellega, mis mul juba on, kus ma olen ja mida ma teen. Pärast Aafrikas käimist ja nähtut olen veelgi õnnelikum inimeste üle, kes mul siin on. Et olen just siin ja praegu,» mõtiskles ta. «Muidu on elu varsti möödas ja siis polegi teinud muud kui õhanud millegi kättesaamatu poole.»