Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Naine kurdab: pidev külaliste vool käib juba närvidele, tahaks vahel üksi ka olla!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

«Oleme kaks aastat abielus olnud. Alguses rääkisime mehega omavahel, et tahame, et meie kodu oleks väga külalislahke ja kõik sõbrad oleksid oodatud. Kutsusime neid külla, alati ikka valmistasin midagi head ja paremat ning jutustasime nendega poole ööni. Nüüd olen sellest surmani väsinud ja tüdinud. Kuigi ma ikka üritan teha koogi või piruka, siis olen ise vihane, tahaks vahel lihtsalt üksi ka olla ja raamatut lugeda,» kurdab väsinud naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskuses.

«Mehele ei mõju see kuidagi, aga mina ju koristan pärast nõusid ja tubasid ning teen ettevalmistusi. Vahepeal lähen lihtsalt kodust ära, kui tean, et keegi jälle tuleb. Veel hullem on see, et ega nad alati ei teatagi, lihtsalt tulevad ja naeratavad. Nemad on toredad, ainult mina muutun järjest mittetoredamaks. Kui nad jälle tulevad, siis teen mehele nägusid ja lähen poodi. Üldiselt on mul juba selline tunne, et mõni sõber saab sellest aru, ja arvab, et ma lihtsalt ei salli neid. Tegelikult ei salligi enam. Olen üritanud mehega sellest rääkida, kogu tema vastus on, et ära siis tee neid kooke.»

Vastab psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja Ene Raudla:

«Külalised iseenesest on toredad, kuid kui nende vastuvõtt muutub kohustuseks, siis tuleb selles olukorras midagi muuta.

Olete loonud olukorra, kus külalised saavad aru, et teie poole külla tulla on lubatud ja oodatud. Nad ei tea, et see on muutunud ülekäivaks kohustuseks. 

Teie mees tunneb külalistest vaid rõõmu, sest tema saab näidata, kui tubli naine tal on, mida kõike ta oskab ja suudab. Mees ei tee seda halbade kavatsustega. Ka tema ei tea, kui vastuvõetamatuks on see olukord teie jaoks muutunud.

Mida selle olukorraga siiski teha?

Kelle probleem see on? Tundub, et probleem kuulub Teile. Seega peate Teie probleemile vastu astuma. Mina-sõnumitega andma eelkõige abikaasale teada, missuguseid tundeid Teis külaliste vool tekitab. Kaasata probleemi lahendamisse ka mees. Mida te koos selle olukorraga saate ette võtta? Missugused lahendused on Teil, millised abikaasal. Leidke nendest lahendusvariantidest mõlemale sobivad.

Kuidas öelda «Ei»? Kuidas kehtestada uus olukord külaliste jaoks. 

Kui me tahame mingile asjale «Ei» öelda, siis peame kindlalt teadma, millele «Ja» ütleme. 

Te olete kindlasti tubli naine ka siis, kui külaliste vastuvõtuks vähem pingutate. 

Mis on Teie pere edukuse mõõdupuuks? Kas selleks on külaliste arv? Või on selleks armastav ja hooliv suhe, kus vaba aeg investeeritakse armastusse ja teineteise hoolimisse?

Või on selleks mõõdupuuks midagi muud? Mõelge selle üle!»

Tagasi üles