Psühholoog annab nõu: mida teha, kui reisimine suhetes probleeme tekitab

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Mõnele meeldib reisida ja teisele mitte nii väga. Mõnele meeldib reisida üksi, teisele sõbra või sõbrannaga, kolmandale kallimaga, neljas ei kujuta ette lastevaba reisi ja viies otsib juhuslikult kokku sattunud seltskondi. Ent kui tihti me mõtleme, millised on meie reisidega seotud soovide ja hoiakute sügavamad tagamaad? Ei, see pole küsimus, mida põhjalikult lahata enne iga järjekordset reisiplaani – kindlasti aga võiks selle üle mõtlemise ette võtta siis, kui meil reisidega seoses ja just sellel teemal teiste inimestega suheldes probleeme tekib. Ja eriti muidugi siis, kui me ise justkui ei oska sõnastadagi, miks me ühel või teisel moel toimime.

Abiks võiks olla, kui mõtleks meie nn reisikäitumisest selles kontekstis, et milliseid vajadusi ta rahuldada aitab või millistele hirmudele viitab.

Oletame,  et keegi tahab pidevalt reisidel käia ilma partnerita, kuigi paarisuhe näib muidu igati tore. Selle taga võib olla soov iseseisev olla, oma aega saada ja vajadus sõltumatult tegutseda. Aga kuskile võib olla ka mõne varasema kogemusega seotud hirm, et ühise reisimisega seotud ootamatused ei tee paarisuhtele head. Ega ilmaasjata öelda, et kui tahad partnerit tõeliselt tundma õppida, minge koos reisile. Partneri tundmaõppimine aga võib ju kohati päris hirmus mõte tunduda – mis siis, kui me avastame, et kallim käitub uutes olukordades tõeliselt vastikult või ei saa tema peale kindel olla? Veab kriitilisel hetkel alt? Unistaksite meeleldi romantikareisist, aga teate, et olete vaatmisväärsustest või rannal peesitamisest igal õhtul nii roidunud olnud, et romantikaks pole mingit viitsimist? Vahel kardetakse ka näiteks, et teine pool on liiga kontrolliv, ei huvita teda plaanid üldse või peab pidevalt tema hakkamasaamise ja lõbu eest hoolitsema. On kahtlus, et huvid on võib-olla ikkagi erinevad või kui kogetakse uusi emotsioone, siis tahaks neid jagada – aga pole kindel, kas teine ikka mõistab. Võib-olla on kuskil ka hirm, et tavaoludest natuke erinevates tingimustes ja ninapidi koos olles tuleb rohkem tülisid.

Kui keegi eelistab aga alati partneriga reisida, siis võiks mõelda teistpidi. Kas mulle meeldib tunne, et saan kellelegi reisil loota või kogemusi jagada? Kui kellegagi ei jaga, siis polegi nagu õiget kogemust olnud? Ehk loodan, et reis toob suhtesse värskendust – igapäevarutiinis on paarisuhe kaotsi läinud? Aga mismoodi tunneks ma end üksi? Kui peaks mitu päeva või lausa mitu nädalat omaette olema, ise hakkama saama, oma plaane ise seadma – kas see tundub hirmus või meeldiv? Kui me peame partneriga koos olema põhjusel, et üksi olla ei oska või, vastupidi, tunneme end partneri seltsis sageli ahistatuna ja igatseme eemale, tuleks suhte üldine seis ja oma vajadused kriitilise pilguga üle vaadata.

Võib-olla peaks reisidest aga mõtlema üldisemalt. Põhjustest, miks ma tahan reisida või miks ei. Lennuhirm võib olla üks põhjus – isegi siis, kui see pole foobia diagnoosi väärt, võib isegi mingi kerge ebamugavustunne meid panna lennukitest pigem eemale hoidma. Õnneks on aga foobiaid kergesti võimalik psühhoteraapiaga ravida. Reisin, sest tahan kohtuda uute inimestega? Või pelgan, mida see kaasa toob, olen natuke ärev ja pigem hoidun reisimisest? Lennukis ja hotellis pole kunagi teada, mislaadi tegelastega kokku puutuda tuleb, see võimalus võib mõnele põnev olla ja mõnd hirmutada. Neile, kes end võõraste inimeste seltsis meeldivalt ei tunne, on see suur väljakutse. Ei usalda ennast reisile, sest uute atraktiivsete inimestega kohtumine võib panna oma püsisuhet teises valguses nägema? Kui partnerit aga veel pole, võib-olla on siis hoopis soov keegi leida just välismaalt ja kui nii, siis miks täpselt omamaised võimalikud partnerid toredad ei tundu?

Tahan tihti reisides saada rutiinist välja – nii tihti toodud põhjus! – või hoopis tunnen uudsete olukordade ees hirmu, eelistan teada-tuntuid? Mõlemad äärmused võivad elu keeruliseks teha.

Ühte võiks aga kindlasti meeles pidada – reisimine on enese tundmaõppimiseks üks paremaid võimalusi. Kui me selleks muidugi valmis oleme.

Kuula ka Postimehe naisteportaali podcast’i «Naistejutud», kus esimeses saates räägiti just reisimise teemadel.

Tagasi üles