:format(webp)/nginx/o/2017/04/05/6522149t1h610a.jpg)
Kas olete kuulnud seda ingliskeelsest kultuuriruumist tulnud väljendit «ükskord petja, alati petja»? Kahjuks on nii, et kui su kaaslane sind üks kord petab, siis on tõenäosus, et ta teeb seda veel ja sellel on põhjus.
Kas olete kuulnud seda ingliskeelsest kultuuriruumist tulnud väljendit «ükskord petja, alati petja»? Kahjuks on nii, et kui su kaaslane sind üks kord petab, siis on tõenäosus, et ta teeb seda veel ja sellel on põhjus.
Elite Daily avaldas hiljuti uuringu, mis leidis seose ebaaususe ja aju vahel, mis tähendab, et sellel, miks inimesed petavad, võib olla teaduslik põhjendus.
Selgub, et aju kohandub ebaausa teguviisiga. See tähendab seda, et iga vale, mida inimene räägib, muutub tema jaoks järjest lihtsamaks ja valetaja tunneb ennast järjest vähem süüdi.
«Idee on selles, et esimene kord, kui kedagi petetakse, siis tuntakse ennast halvasti. Aga järgmisel korral vähem ja ülejärgmisel korral veel vähem halvemini,» selgitas uuringu läbiviija Princetoni ülikoolist.
Tavaliselt on nii, et enamik meist ei peta, sest me tunneksime ennast liiga kehvasti oma teo pärast. Need, kes petavad korduvalt, ei hooli enam nii palju.