Kui tihti jääd sina oma igapäevaelus ehedaks?

Foto: Vida Press

Tõeline ehedus on tänapäeval tegelikult vägagi haruldane nähtus. Tõeliselt ehe inimene nimelt ei kanna endaga igapäevaselt kaasas kümneid maske ning ei peida end ka kõige ebamugavamates olukordades paksu kaitsemüüri taha. 

Ta laseb endal olla «tema ise» ning ei pea vajalikuks end sotsiaalsete normide või viisakusreeglite tõttu pidevalt muuta. Tema prioriteediks on iseenda vaimne heaolu ning ta ei hooli teiste arvamustest ja ootustest, teades vägagi hästi, et andes kuradile sõrme, on tema vabadus varsti kõikide teiste piirata, kirjutab Kathleen Kanervikko Motivaatoris.

Ehedus on midagi, mis just viimastel aastatel on minu igapäeva intensiivse hooga aina enam raputanud. Olles taibanud, kui suur on mu soov teistele meele järgi olla, olen aina enam teadvustanud olukordi, kus ma iseennast silmagi pilgutamata ohverdan. See võib olla väike asi nagu sõbranna murede kuulamine, samal ajal kui mul endal on vägagi oluline joogatrenn pooleli või teenindaja naerusui tervitamine, olgugi, et roa kvaliteet oli halvimast halvim. Need on kõigest väikesed näited, kuidas inimesed oma ehedust igapäevaselt alla suruvad – lumepalliefekt aga aina võimendub ning lõpuks ei tunne me iseennastki ära, mõistmata, mis inimesed me siis tegelikult oleme ja mis meile lõpuks meeldib ja niivõrd ei meeldi.

Tõde on see, et kui me oleksime iseenda ja teiste vastu ausad igal võimalikul hetkel, ei stagneeruks me ka pidevalt ärevushoogude küüsis – tundes kohutavat ebaõiglust, ohvrirolli või allasurutust. Lõppkokkuvõttes ei saa mitte keegi meid alla suruda, kui me ise seda teha ei lase ning igati ausaks jääme. Ehedus minu jaoks on oskus õigel hetkel öelda, kui sulle miski ei sobi. See on oskus minema kõndida, kui antud situatsioon sind enam ei kõneta. Ning välja öelda mõtteid, mis teistele ebamugavust tekitavad, kuid vajalikud on. See on oskus väärtustada oma aega niivõrd, et sa ei lase kellegi mõttetul mulal seda raisata ning see on julgus lahti öelda kõigist, kes sinu heaolu enam ei teeni. Tõeline ehedus on öelda «ma armastan sind» ka hetkedel kui kaaslane sind tõrjub, teades, et ehedana ei jää sa kunagi kaotajaks. Sul ei ole midagi vaja varjata, sest sind ei huvita see egode «kes peale jääb» mäng.

Ehedus tähendab iseenda valimist teiste asemel. See tähendab enda arvamuse väärtustamist ning mitte iial kaasa minemist sellega, mis sulle õige ei tundu. Eheduse vastand on vaikides kannatamine ning hea näo tegemine – see on olukord kui iga su keharakk tahab kusagil mujal olla, aga sa istud ikka endale ebameeldivas olukorras, näol kramplik naeratus. See on situatsioon, kus su parim sõber vingub sulle telefonis oma kurba elu ning sa ei suuda talle öelda, et sa ei kannata seda enam mitte üks raas. See on olukord, kus sa kardad väljendada, kui halb tuju sul tegelikult on, hoides oma pisaraid hammaste taga, et end ümbritsevaid inimesi veenvalt säästa.

Tõsiasi on aga see, et tõeline ehedus muudab su elu kardinaalselt ning vabastab sind liigsest pingutamisest, mis sulle tegelikult vaid karuteeneid teeb. Jah, paljud mõistavad ehedust hukka kui ebaviisakust ning liigset otsekohesust, kuid kas pigem olla üdini aus või kaudselt valelik? Kas valida tõesti siis teiste tunded iseenda tunnete asemel? Ehedus annab sulle vabaduse olla sina ise ka hetkedel, kus ebamugavustunne su pea keerlema paneb. Miks? Sest sa ei ürita olla keegi teine ning jääd kindlaks oma sisemisele aususele, teades, et intuitsioon sind ometi ei peta. Ehedus toob sinu ellu vabaduse olla puutumatu iga kontseptsiooni, reegli ja ootuse poolt. Kui see ei ole piisavalt nauditav, siis mis veel on?