Viis põhjust, miks 20ndates inimesed langevad kergemini rahapettuse ohvriks

Foto: Tyler Olson / Panthermedia / Scanpix

Noored, 90ndate lõpus ja 2000 alguses sündinud inimesed on eriti osavad kasutama erinevaid uusi tehnoloogiaid ja keskkondi, kuid sellel on ka oma varjukülg. Tihti ei kaasne nende oskustega ettenägelikkust ega riskide maandamist. Tehnoloogia ja rakenduste uudsuse tuhinas ei jää ettevaatlikkusele just palju ruumi. Seetõttu langevadki noored suurema tõenäosusega rahapettuse ohvriks. Miks täpselt?

TF Banki Laenukool toob välja viis põhjust:

1. Nad jagavad tundlikku infot internetis. Võiks arvata, et tehnoloogiateadlikud inimesed on targemad, kuid kahjuks pole see tihti nii. Noored kipuvad postitama pilte oma pangakaardist või paroolidest. Teistel juhtudel sisestavad nad andmed küsimise peale mõnda foorumisse või vestlusesse. Lahendus on lihtne – ära jaga oma isiklikku infot mitte mingil kujul mitte kusagil mitte kunagi. Lisaks ära pane paroolideks lihtsaid ja kergesti välja uuritavaid asju nagu näiteks salasõna123 või oma kassi nimi.
2. Nad tasuvad e-poes otse oma pangakontolt. Noored tihti tormavad soovitud kauba eest tasuma ilma, et kasutaks Paypal’i, internetipanka vms vahendus- või autoriseerimisteenust. Sisestades oma kaardiandmed otse keskkonda, võimaldatakse petturile vahetu ligipääs oma rahale. Seega tasub vältida internetilehti, kus küsitakse kaardiandmeid. Kui aga tõesti tahad antud lehelt tellida, uuri põhjalikult teenuse- või kaubapakkuja tausta ning hoia oma pangakontol pärast hoolikalt silma peal.
3. Nad kasutavad internetipangateenuseid avalikus wifis. Mõne kohviku, hotelli või muu avaliku koha wifi pole tihti piisavalt turvatud. Seega oma pangakontot, ka e-maile ja erinevaid sotsiaalmeediakontosid kontrollides on sinu isiklikud andmed ohus. Nimelt võib iga vilunum häkker need varastada ning enda huvides ära kasutada. Selle vältimiseks kasuta alati isiklikku turvatud internetiühendust või VPNi. Samad riskid ohustavad sind ka ühisarvuti kasutamisel.
4. Nad ostavad asju oma telefoni vahendusel. Kuigi tehnoloogia areneb pidevalt, on mobiilsed lehed ja ostulahendused nutiseadmes alles võrdlemisi uued ning seetõttu esineb neis ka rohkem turvaauke. Enim on ohustatud need tarbijad, kes pole oma telefoni paigaldanud pahavaravastast programmi.
5. Nad jagavad omavahel kõike. Suurest armastusest või kaastundest vähem teeniva sõbra või armsama vastu antakse ligipääs mõnele oma tasulisele veebikontole (erinevad keskkonnad sarjade ja filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks) või telefonirakendustele. Tõsisematel juhtudel ostetakse kahasesse vara nii, et see jääb ühe isiku nimele. Nii või naa on petturitel kergem ligipääs sinu kontole ja rahale. Olgu selleks petturiks siis keegi võõras või sõber ise.

Mida teha rahapettuse korral?

Kui sina või mõni sinu tuttav on vaatamata kõikidele ettevaatusabinõudele ikkagi langenud rahapettuse ohvriks, siis esmalt võta ühendust oma panga või teenusepakkujaga. Vajadusel muuda paroole või sulge kiiremas korras konto. Mis puutub ühise vara soetamisse, siis alati tuleb väiksemate asjade puhul säilitada ostutšekk ja arve ning suurema, kallima vara puhul märkida dokumentides ennast üheks omanikuks. Vastasel juhul on hilisem hüvitise nõudmine äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu.