Zürichis ei nõustunud perekonnaseisuamet vanemate sooviga panna oma tütrele neli eesnime, millest üks nimi oleks olnud J. Vaidlus võeti arutlusele kohtus, kus keskmine nimi J keelati ära põhjendusel, et see tundub nagu viitenumber või lühend, mitte nimi.
Zürichi kohus ei lubanud vanematel lapsele panna nimeks J
Lapsevanemad tahtsid J panna ma tütre neljandaks nimeks, et avaldada sellega austust lapse vanavanematele Johanna ja Josef, edastab The Local.
Kohus lükkas tagasi vanemate argumendi, et nime J võib hääldada inglisepäraselt nagu nime Jay, sest Šveitsi riigikeeltes (kaks neist on saksa keel ja prantsuse keel) on J hääldus hoopis teise kõlaga.
Samuti ei olnud mingit kaalu vanemate märkusel, et tegu on neljanda eesnimega, sest Šveitsi ametliku registri järgi on iga eesnimi sama tähtis ja nimekandja võib ise valida, millist eesnime ta eelistab.
Kohtunik pakkus välja, et kui vanematel on siiski soov kuidagi lapse vanavanemate nimedele viidata, võivad nad kombineerides kaks nime panna lapsele üheks eesnimeks Jo.
Šveitsi seaduste järgi võivad vanemad panna oma lapsele nimeks mida nad soovivad, kuni see ei käi lapse huvide vastu, et tekita küsimusi tema soo kohta ja ei põhjusta eelarvamusi. Näiteks pidid 2014. aastal ühed vanemad oma poja nime ära muutma, sest nende valitud nimi Jessico kõlas liiga naiselikult.