Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Veidrad kasvatustehnikad, mida Saksamaa vanemad kasutavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: LightField Studios / Panthermedia / Scanpix

Rohi võib vahel teisel pool rohelisem tunduda, kuid üsna sageli tekitavad võõraste kultuuriruumide harjumused meis küsimust. Saksamaa ei tohiks küll meist väga kaugel olla, kuid ometi on sealsed vanemad oma perekäitumises meiegi jaoks kohati natuke veidrad, samas võib siin aga leida äratundmistki.

The Localis kirjutab üks Berliinis au pair’ina töötanud ameeriklanna kummalistest kasvatustehnikatest, mida ta seal elades täheldas.

  1. Saksamaa vanematel ei tule kujutlusvõimest puudu, kuidas oma lapsi kinni siduda. Kui on vaja lastega kuskile minna, siis Saksamaa vanemad hätta ei jää – küllap leiavad nad käru, rattatooli või muu sarnase «veoki», kuhu oma laps istutada. Tundub, et ka sakslased armastavad ratastel ringi kimada, lapsed tooli kinnitatud – vaatepilt, mis ka Tallinnas väga harv pole.
  2. Saksa lapsed mängivad õues ka kohutava ja külma ilmaga. See on ilmselt tõsiasi, mis hämmastab enim soojas kliimas üles kasvanud inimesi. Saksa lapsed ronivad mänguväljakutel ka talvel, kuid seal öeldakse nagu meilgi – pole halba ilma, on vaid vale riietus.
  3. Ebapraktilised lumeriided. Kombinesoonid võivad küll soojad olla, kuid põngerjate seljas, kes pole veel õppinud ise potil käima, võivad need olla tohutult ebapraktilised. Niipea, kui kõlab hüüe, et on vaja pissile minna, toimub võidujooks ajaga ning vetsu jõudes pead sa kulutama kümmekond minutit, et põnn kõigepealt kombekast lahti pakkida. Siis aga võib juba olla hilja.
  4. Esimese koolipäeva kinkepakk. Esimene koolipäev on Saksamaal suur asi, kuid mis antud ameeriklannat hämmastas, oli Schultüte – kinkepakk, mis lastele selleks puhuks kaasa antakse ning mis on täidetud kingituste ja maiustustega.
  5. Väga vägivaldsed muinasjutud. Au pair meenutab, kuidas pidi esimest korda lastele Grimmi muinasjutte ette lugema ning püüdis neid tsenseerida. Hans ja Grete hüljati, Lumivalgukese muinasjutus aga peab õel kuninganna end surnuks tantsima ja saksa klassikasse kuuluv «Kolumats» («Der Struwwelpeter») on tõeliselt võigas – üks tüdruk paneb end põlema ja sureb, poiss peab lõikama endal pöidlad kääridega maha ning üks poiss nälgib surnuks.
  6. Lõunat süüakse täpselt südapäeval. Sakslased hoiavad piinliku täpsusega kinni söögikellaaegadest – lõunat süüakse kell 12 ning see harjumus juurdub juba lasteaias.
  7. Lapsi ei õpetata enne lugema, kui nad on kuueaastaseks saanud. Vähemalt Ameerika Ühendriikides survestatakse lapsi juba enne viieaastaseks saamist lugema õppima, kuid saksa lapsed hakkavad kirjasõnaga alles eelkoolis tutvuma. Samas on uuringud näidanud, et sel praktikal pole negatiivset efekti – PISA tulemustes on Saksamaa kõrgel kohal.
  8. Lastel lubatakse mängida pürotehnikaga. Naine meenutab üht oma saksa sõpra, kelle meeldivaim mälestus lapsepõlvest oli ilutulestiku süütamine. Nüüd elab antud sõber USAs, kus on rangemad piirangud ning igatseb seda enam koju, et saaks taas asju õhku lasta. Saksamaal tohivad pürotehnikat soetada lapsed alates 12. eluaastast ning neid müüakse tavalises supermarketis.
Tagasi üles