Lepitusseks on üks viis, kuidas pärast tüli puhtalt lehelt alustada, aga uurime lähemalt, mida psühholoogid sellest arvavad.
Lepitusseksi poolt- ja vastuargumendid
Poolt
Pealtnäha on lepitusseks justkui kiindumuse taastamine ja see on intiimne viis oma erimeelsused kõrvale panna ja taaskord üheks saada – vähemalt korraks. Seksi ajal tekivad meie ajus hormoonid, mis aitavad meil tunda ennast sotsiaalselt seotud teise inimesega. Üldiselt aitab seks inimesi taas kokku viia ja suhtesse natukene kergust tagasi tuua.
«Emotsionaalne ja füüsiline intiimsus on pärast tüli väga vajalikud,» selgitab Los Angeleses töötav psühholoog dr. Hillary Goldsher.
Vastu
Samal ajal hoitavad eksperdid selle eest, et paarid ei loodaks ainult lepitusseksile, et suhtes olevaid probleeme lahendada. Väiksemate probleemide korral võib lepitusseks väga hea olla, aga tõsise konflikti järel ei pruugi see olla parim lahendus.
Kui lepitusseks on ainuke või esmane tööriist, millega paar loodab oma suhte korda saada, siis see võib osutuda üsna ohtlikuks teeks. Paarid unustavad ära, kuidas suhelda, leida kompromisse ja olla haavatavad. Mida suurem ja intensiivsem oli tüli, seda vähem kasu on lepitusseksist.
See võib viia hoopis selleni, et paaril jäävad paljud väga olulised vaidlused lõpuni lahendamata, sest loodetakse, et seks lahendab kõik probleemid. See on ohtlik tee ja ei vii pikaajalise ning tervisliku suhteni. Kokkuvõttes võiks öelda, et seksist on abi, et paar tunneks jälle üksteise lähedust, aga see ei saa olla ainuke tööriist, sest see ei lahenda probleeme tervenisti, vahendab Attn.