Kui ohatis kiusab

Riina Luik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Huuleherpese ehk ohatise tekkepõhjusi on mitu, kuid kõige sagedamini on selle tüütu «külalise» ilmumine huulele või suu limaskestale seotud nõrgenenud immuunsüsteemiga.
 

Sel juhul on ohatise (taas)ilmumine põhjustatud organismi nõrgenenud vastupanust HSV-1 viiruse- le (Herpes simplex virus 1), mis on kõige tüüpilisem sügistalvisel aastaajal, mil organism on tavapärasest nõrgestatum.

Herpest põhjustavasse viirusesse nakatutakse enamasti lapseeas, selle kandjad on aga peaaegu kõik inimesed, kuigi see avaldub vähem kui veerandil. Herpese viirus peidab end enamiku aja latentselt närvirakkudes ja ootab hetke, mil organism nõrgeneb, et siis mööda närvijuhteteid (aksoneid) nahapinnal paljuneda ja valusate vesivillikestena välja lüüa.

Ohatise teke võib olla seotud ka stressi (või pingelangusega), tugeva päikesekiirgusega (see on eriti sage herpese tekkepõhjus kõrgmägedes suusatades), samuti võib kaasneda kõrge palavikuga, külmetushaiguse või hormonaalsete muutustega menstruatsiooni ajal.

Organismi immuunsüsteemi nõrkus, mis iseloomustab näiteks raskekujulisi haigusi nagu aids ja vähk, võib samuti olla herpese põhjustajaks.

Herpesesse võib nakatuda nii passiivsel kui ka aktiivsel moel – viimase puhul on tüüpilisemaks nakkuse viisiks piisknakkus ja otsene kokkupuude viirusekandjaga. Kõige sagedamini toimub see suudlemisel, eriti suured nakatajad on emad, kes on sageli oma lapsega lähedases kontaktis.

Oluline on rõhutada, et suguelunditel esinev (HSV-2) ja huuleherpes kuuluvad küll ühte viiruste perekonda, kuid nende tekitajad on siiski erinevad. Herpese viirus põhjustab sageli ka suu limaskesta põletikku ehk stomatiiti. Sel juhul tekivad villid lisaks huultele igemetele ja keelele. Limaskesta põletiku ärahoidmiseks tuleb hoolitseda ka oma hammaste tervise eest.

Asu kohe tegutsema!

Esimesed ohatise tundemärgid on kipitus, kihelus, punetus, turse ja valulikkus – nende ilmnedes tuleb kiirelt tegutsema asuda. Need, kel herpest sageli ette tuleb, teavad hästi, et mida varem raviga alustada, seda tulemuslikumaks võitlus osutub ning seepärast on neil alati tõhus ravim käepärast.

Juhul kui vajalikku ravimit pole, võib ka mõnest kodusest vahendist kasu olla. Abi ja leevendust võivad pakkuda herpese korduv tupsutamine tugeva põletikuvastase toimega salvei-, melissi- või kootava toimega (kuivatava toimega) musta tee tõmmistest.

Kuid tõeliselt tõhusat abi pakuvad ikkagi apteekides müüdavad spetsiaalsed ravimid. Mingil juhul ei tohi villikesi katki pigistada (kuigi see kiusatus on suur), sest villikestes olev vedelik on eriti nak-kusohtlik ning loodetud kasu asemel sünnib hoopis kahju – suule tekib uusi nakkuskoldeid ja ebameeldivaks tüsistuseks võib olla koguni silmade nakatumine viirusega.

Ohatis paraneb tavaliselt kuni nädalaga. raskemal juhul, kui villid lähevad suureks, tõuseb palavik ja enesetunne halveneb, tuleks arsti poole pöörduda. Herpese ravimit peaks huulele kandma iga kolme tunni tagant ning enne ja pärast seda kindlasti käsi pesema.

Herpesviirusest täielikult vabaneda pole kahjuks võimalik, kuid ravimite abil saab haigustunnuseid siiski leevendada. Kõige tõhusamaks ohatise ennetajaks on immuunsüsteemi tugevdamine tervislike eluviiside ja vitamiinirikka toidu abil. Tähtis on ka üldine hea suuõõne ja hammaste korrashoid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles