Kõik, mida pead teadma elatisabist

Foto: Panther Media/Scanpix

1. jaanuarist 2017 jõustus perehüvitiste seadus, millega kehtestati elatisabi regulatsioon nendele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Senny Pello selgitab Lastekaitse Liidu ajakirjas «Märka last!» lähemalt lahti, mida see tähendab.

Elatisabi on võimalik taotleda nii kohtumenetluse alustamise korral juhul, kui elatist ei ole veel välja mõistetud, kui ka täitemenetluse ajal juhul, kui elatis on kohtu kaudu juba välja mõistetud ning antud kohtutäiturile sissenõudmiseks. Lihtsaim viis elatisabi taotlemiseks on riigiportaalis www.eesti.ee või digitaalselt allkirjastatud taotluse edastamisega e-posti teel aadressil [e-mail].

Kes on õigustatud saama elatisabi?

Elatisabi on õigustatud saama nii alaealine laps kui laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alaealise lapse eest esitab avalduse või hagiavalduse lapse seaduslik esindaja. Täisealine laps esitab avalduse ise. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

Kuidas taotleda elatisabi?

Juhul, kui lapse vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis saab elatisnõudega pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel on elatise hagi puhul hagejaks laps ning kohtumenetluse saab algatada kahel viisil: maksekäsu kiirmenetlusena või hagiavalduse esitamisega kohtusse. Elatise nõuetelt riigilõivu kohtus ei nõuta, kuid riigilõiv 50 eurot tuleb tasuda hagi tagamise taotluse kohtusse esitamisel.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada E-toimik keskkonnas elektrooniliselt. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on maksimaalne igakuine nõutav elatis 1,5 kordne perekonnaseadus § 101 lg 1 sätestatud elatise määr. Kuivõrd 2017. aastal ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks on 235 eurot (470/2), siis on maksimaalne elatise määr maksekäsu kiirmenetluses 2017. aastal 352,50 eurot. Tagasiulatuvalt elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei või, kuid seda saab nõuda hagimenetluses kohtusse hagiavalduse esitamisel.

Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks tuleb esitada maakohtusse ning juhul, kui elatist nõutakse alammääras ehk 2017. aastal summas 235 eurot kuus ühele lapsele, siis lapse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitama ei pea ning piisab üksnes vastavasisulise nõude esitamisest. Nõudes elatist suuremas määras kui alammäär, tuleb lapse kulud kohtule tõenditega tõendada. Kohtusse hagi¬avalduse esitamisel on hagejaks laps või lapsed ning kostjaks vanem, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Juhul, kui elatisenõude soovivad esitada vanema mitu last, siis saavad hagejateks ühes hagi¬avalduses olla kõik lapsed ning kostjaks kas üks või mõlemad lapsevanemad, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Hagiavalduses saab elatise nõude esitada ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi¬avalduse kohtusse esitamist.

Kuigi kohtusse pöördumiseks on võimalik taotleda riigi õigusabi, siis kohtupraktika näitab, et üldjuhul alammääras elatise nõuete kohtusse esitamiseks riigi õigusabi ei määrata. Põhjenduseks tuuakse nimetatud nõuete lihtsust ning  tuginetakse sellele, et kohtul on selgitamiskohustus ja ka võimalus tõendeid ise koguda.

Elatisabi kohtumenetluse ajal

Juhul, kui kohtusse on juba pöördutud, siis saab elatisabi taotleda vastavalt kas kohtumenetluse ajal või täitemenetluse ajal. Vahet tehakse sõltuvalt sellest, millises etapis on elatisenõue.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks on vaja pärast kohtusse pöördumist esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile. Seda tuleb teha 45 päeva jooksul alates makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest. Koos taotlusega on vaja esitada makseettepaneku määrus, mis on tehtud elatisenõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses, või hagi tagamise määrus, mis on tehtud kohtus hagiavalduse alusel elatisenõude esitamisel. Üksnes hagiavalduse esitamisest kohtusse seega ei piisa ning selleks, et hagiavalduse esitamisel kohtusse oleks võimalik elatisabi taotleda, tuleb esitada ka hagi tagamise taotlus ning paluda, et kohus hagiavalduse menetluse ajaks kohustaks vanemat tasuma elatist alammääras. Hagi tagamise taotlus on viivitamatult täidetav ka kohtutäituri poolt, seega juhul, kui vanem hagi tagamise määruse järgselt ei asu elatist tasuma, saab anda nimetatud määruse kohtutäiturile sissenõudmiseks.

Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi kuni 150 päeva eest ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Elatisabi maksmine lõpetatakse, kui hagi tagamise määrus tühistatakse, elatisnõude kohtumenetlus on lõpetatud; ilmneb, et elatisabi maksmise alusel ei olnud või ei ole enam täidetud, võlgnik täidab ülalpidamiskohustust ning maksab lapsele elatist ulatuses, mis kohtumäärus ette näeb, võlgnik või laps on surnud.

Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.

Elatisabi täitemenetluse ajal

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kalendrikuus, kui elatist maksma kohustatud vanem(ad) seda ei tee, kuigi elatis on kohtulahendiga või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel välja mõistetud, ning elatise sissenõudmiseks on täitetoimiku avamisest möödunud neli kuud ja pärast seda on tekkinud võlgnevus. Kui 4-kuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, siis hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma lapsele elatisabi. Väljamakseid tehakse tagantjärele eelmise kuu eest järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Juhul, kui vanem täitemenetluse ajal elatist tasub, siis moodustub elatisabi vahest, mis tekib vanema poolt tasutud summa maha arvestamisel elatisabi summast 100 eurot kalendrikuus. Selliselt ei maksta elatisabi, kui vanem tasub kalendrikuus elatist 100 eurot või enam. Juhul, kui elatis on välja mõistetud suuremas summas kui 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, siis ületavat osa elatisabi ei kata, samuti ei ole võimalik elatisabi saada maksimaalses summas 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, kui välja mõistetud elatis on väiksem. Juhul, kui välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta, siis piirdub maksimaalne elatisabi väljamõistetud elatise suurusega.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on vaja esitada elatisabi saamiseks taotlus kohtutäiturile. Nimetatud taotluse saab esitada kas koos täitemenetluse alustamise avaldusega või juhul, kui täite-menetlust on alustatud juba varem, siis igal ajal peale täitemenetluse alustamist. Sellisel juhul edastab täitur ise igakuiselt andmed sotsiaalkindlustusametile elatisabi maksmiseks.

Juhul, kui lapse mõlemad vanemad lapsele elatist ei maksa, siis saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda ka mõlemalt vanemalt ning sellisel juhul tuleb täitemenetlus alustada mõlema vanema suhtes ja ka taotlus elatisabi saamiseks mõlema vanema osas. Sellisel juhul on võimalik elatisabi saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Elatisabi maksmine ja ülalpidamiskohustus

Elatisabi maksmine ei vabasta vanemat tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele on elatise maksmata jätnud, võlgnevuse tasutud elatisabi summas ise välja. Seega, kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, siis läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses, kui on lapsele riigi poolt elatisabi välja makstud. Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tuleneb elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse väljamakstud elatisabi ulatuses. Võlgnevus, mis ületab kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, säilib endiselt lapse nõue vanema vastu, mida saab sisse nõuda täitemenetluses kohtutäituri vahendusel.

Elatisabi ja ülalpidamiskohustus välismaal elava vanema puhul

Ka juhul, kui vanema, kes ülalpidamiskohustust rikub, osas ei ole Eestis võimalik täitemenetlust läbi viia, kuna tal puudub Eestis vara ja elukoht, on elatisabi taotlemine välisriigis täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks võimalik. Sellisel juhul tuleb esitada kohtulahend, millega elatis välja mõisteti, täitmisele välisriiki, kus võlgnik elab või kus on tema vara asukoht. Juhul, kui võlgniku vara või elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, tuleb pöörduda justiitsministeeriumi poole. Ministeeriumi kaudu alustatakse täitemenetlus välisriigis ning ministeeriumile saab esitada ka taotluse täite¬menetlusaegse elatisabi saamiseks. Välisriigis täitmisele esitamise korral on vajalik volitada kohtu¬täiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sisse nõutud elatist, seega on elatise saajaks vaja märkida volitatud kohtutäitur ning kontoks vastava kohtutäituri ametialane arvelduskonto. Võlgniku suhtes on võimalik üheaegselt täitemenetlust läbi viia nii Eestis kui ka välisriigis.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse alates nelja kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest. Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiitsministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates nelja kuu möödumisest, kui Justiitsministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.

Artikkel ilmus projekti Hea nõu lastega peredele raames!