Lugeja kirjutab: pulmast tähtsam on elu ise

Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Moekuulutaja pulmamängus osaleb lugeja, kes tuletab meelde, et pulmapidu ei tohiks olla elu kõrghetk, sest suhe on sellest olulisem.

Pulm on eriline sündmus ja tundub üsna lihtne jagada muljeid oma isiklikust elust. Ometi näib see kirjutama hakates ühe raskeima ülesandena. Millest küll kirjutada, pulm on ju ikka pulm, erinevad vaid dekoratsioonid ja äpardused?

Pulma korraldades püüdsin hoiduda paanikast ja rangest suhtumisest, et kõik peab olema täiuslik. Ometi on, vähemalt ise pulma korraldades, vastutustunne külaliste ees suur. Mäletan oma pulmast mõnda stressihetke: näiteks unustas õhtujuht me pulmavalsi ära.

Raske on nautida oma pulma, kui peab samal ajal korralduslike asjade pärast muretsema. Seetõttu soovitaksin väga pulmakorraldajat, kas või lähedase sõbra-tuttava näol, kui agentuuri palkamine on üle rahaliste võimete.

Olen sageli mõelnud, et pulm ei saa kunagi 100 protsenti õnnestuda, kuna enamasti on inimesele tema pulm elus esimene ja ainus, mida korraldada, seega on ta täielikult kogenematu. Lisaks on inimene oma pulmaga emotsionaalselt tugevalt seotud, mis teeb paljud otsused väga raskeks (ei tea ise ka, mida tahad).

Pärast pulma kriipis mind mõnda aega tunne, et kõik ei olnud ikka nii, nagu ma oleks tahtnud. Oleksin tahtnud kohe uut pulma hakata korraldama, kas või kellegi teise oma, ning mul olid mitmed mõtted peas, mida teisiti teeksin: ei kutsuks nii palju inimesi, telliksin bändi, laseks sõpradel rohkem esineda, kaasaks külalisi rohkematesse tegevustesse, et pulm oleks emotsionaalsem ja meenutaks vähem vastuvõttu.

Aja möödudes on mulle aga mu enda pulm hakanud aina enam meeldima. Nüüd, veidi üle aasta hiljem tundub see täiuslik. Kõige olulisem tundub, et see üldse oli, et nii paljud inimesed said seda päeva meiega jagada, sellest osa saada ning et abielu on jäänud püsima ja on õnnelik.

Pulm ei peaks olema elu või paarisuhte kõrghetk, millest alates hakkab kõik allamäge minema: ilu hääbuma, kaal tõusma, lähedus kaduma, tülid sagenema, mured uputama. Ehkki paljud naised unistavad valge kleidi kandmisest ja pulmapeost, nagu minagi unistasin, ei ole see kõige tähtsam. Kõige tähtsam on ikkagi Sinu ja Su kallima lugu, pulmapidu on selle tähistamine, sekundaarne akt, formaalne, teiste inimeste jaoks vajalik sündmus.

Pulmapäeval näevad kümned pilgud pruutpaari ja on tähtis hea välja näha, mitte oma pulmas tülli minna, kõik tundugu täiuslik. Hiljem nelja seina vahel saab aga poeesiast peagi proosa ning roosa värv tuhmub sellele tõmmatud tumedate triipude tõttu. Kui pulmapäev õnnestub, aga samal ajal suhe ei ole ilus, on sellest aga vähe kasu.

On peaaegu vältimatu, et tülid ja raskused tulevad, võibolla kaalutakse isegi lahutust. Seega ei peaks muretsema ainult pulma, vaid kogu elu õnnestumise pärast: valmistuda ootamatusteks ja otsida endale abilisi, pühendada oma aega ja raha ning hoolitseda selle eest, et oleks ka lõbus nii omavahel kui teistega.

Pulm saab mööda, aga terve elu on ees. Tahan vormida homset, meie tulevikku, meie, ma usun, lõputa lugu, kuni surm meid lahutab.