/nginx/o/2017/03/08/6420791t1h0e74.jpg)
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab keskpanga blogis soolisest palgalõhest, kuidas see on aastate jooksul muutunud ning mida on võimalik selle vähendamiseks teha.
2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam (vt joonis).
/nginx/o/2017/03/08/6420699t1h6637.png)
Sooline palgalõhe on aastate jooksul vähenenud. Selle üheks põhjuseks on üldine palgajaotuse ühtlustumine ehk kõrgemate ja madalamate palkade erinevuse vähenemine. Jooniselt on näha, et võrreldes 2010. aastaga on vähenenud erinevatest töökohtadest tingitud palgalõhe ning kasvanud palgalõhe sarnastel töökohtadel. Kuna 2010. aasta järgnes vahetult kriisile, siis võivad tookordsed statistilised näitajad olla pigem erakordsed. Ka enne 2008. ja 2009. aasta kriisi oli palgaerinevus samal ametialal suurem.
Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal.
/nginx/o/2017/03/08/6420711t1hb5ff.png)
Palgalõhe võiks olla väiksem, kui leevendada turu toimimist takistavaid probleeme. Kui näiteks lastehoiuvõimalused oleksid paremad, ei peaks emad nii pikalt kodus olema. Naiste ja meeste palgaerinevusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ning need ei pruugi olla seotud diskrimineerimisega. Palgalõhe võib osutada ka turu toimimist piiravatele tavadele ja seadustele, mis ei lase palkadel ühtlustada. Kui turg ei toimi, pole turul kujunev tasakaaluseisund parim võimalikest. Turutakistuste leevendamisel suureneks majanduse maht ning paraneksid nii naiste kui ka meeste sissetulekud.
Nendele, kes usuvad, et sarnasel töökohal makstava palga erinevus tuleneb pelgalt diskrimineerimisest, võib vastukaaluks nentida, et selline tegevus oleks tööandjale kallis. Kui keegi soovib palgata meest ainult selle pärast, et tegemist on mehega, siis peab ta maksma selle eest kulu, milleks on palgalõhe. Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal.*
Kuigi sooline palgalõhe on Eestis suur, on mõned võrdõiguslikkuse näitajad Eestis päris head. Eurostati hiljuti avaldatud andmete järgi on Eestis vähemalt kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste (välja arvatud põllumajanduses ja avalikus halduses) juhtidest 42% naised – see on üks Euroopa kõrgemaid näitajaid.
Palgalõhe hinnangute leidmiseks on kasutatud 2014. aasta töötasu struktuuriuuringu andmeid. See on teadaolevalt kõige mahukam ametialade töötasu käsitlev uuring Eestis ning sisaldab kokku andmeid 312 ametiala kohta, kus töötab nii naisi kui ka mehi. Ametialade arv määrab, kui detailselt on võimalik töökohti omavahel võrrelda. Mida detailsemat lõiget kasutada, seda suurem on töökohtade erinevuse mõju palgalõhele. Siin käsitletud hinnang kehtib seega vaid konkreetse detailsusega esitatud ametialade lõikes. Kuna sama uuringut on aga korraldatud aastaid, on uuringu põhjal arvutatud hinnangud ajas võrreldavad.
*Hinnang kirjeldab tööturu olukorda 2016. aastal ning eeldab, et töökohtadest tulenev mõju palgalõhele oli 2016. aastal sarnane nagu 2014. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/16/6456347t1hd429.jpg)