:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2017/03/07/6417451t1h28b5.jpg)
Moekuulutaja pulmamängust võtab osa lugeja, kelle sõnul tegid tema päeva eriliseks pulmakülalised.
Lugeja kirjutab: pulm ei oleks olnud eriline ilma lähedasteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie pulm toimus neli aastat tagasi armsas kodukandi külas pisikeses mõisas. Kõik oli aasta aega ette mõeldud ja planeeritud. Kõik tegelikult läkski suurepäraselt ja ilma viperusteta. See kõlab küll klišeena, aga see oli tõesti elu ilusaim päev!
Kõige enam võttis mõttetult aega ja tohutult närvikulu dekoratsioonide ning igasuguse pudi-padi väljamõtlemine ja tegemine.
Kuna soovisin, et pulm oleks täitsa meie nägu, siis kangekaelse naisena tahtsingi kõik ise välja mõelda ja valmis meisterdada - kingituste laegas, kutsed, külalisteraamat, kingitused, auhinnad, pulmaküünal, küünlaalused, vaasid, dekoratsioonid jne.
Kokkuvõttes oligi kõik imeline ja meie nägu.
Tegelikult teeb imelise pulma kokku ikkagi pruutpaar ja nende armsad külalised. Pulma meenutades ei räägi me keegi nendest ilusatest kaunistustest ja muust säärasest, vaid sellest, kui tore, armastusväärne ja südamlik kogu üritus iseenesest oli ning seda kõike eelkõige inimeste enda pärast!
Olen õnnelik, et ei otsustanud abielu vaid kahekesi registreerida nagu meil korraks mõttest läbi käis, kuigi ka see on kindlasti tore! Aga meie abiellumise puhul andsid küll kallite ja lähedaste pilgud ning soojad sõnad päevale nii palju õnnetunnet juurde. Oleme neile kõigile südamest tänulikud!
Kokkuvõttes tahaksingi öelda, et pole vaja pabistada ja närveerida n-ö pisiasjade pärast! Sest elus (nagu ka pulmapäeval) on lõpuks ikkagi kõige olulisemad inimesed ise, mitte asjad nende ümber.