:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6416803t1h7841.jpg)
Moekuulutaja pulmamängust võtab osa lugeja, kel oli salajane ja romantiline pulmapäev.
Lugeja salajasest registreerimisest: ämm tundis ära, et meil on pulmalõhn küljes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult ei olnud meil erilised pulmad, vaid lihtne registreerimine. Kohal olid ainult minu tütar, kes oli siis kolmeaastane ja minu üks parimaid sõbrannasid, et meist mõned pildid teha.
Tegelikult oli see üks tore ja vedamisi täis päev.
Alustan ilmast – kuna oli juba pea sügis, siis kartsin, et on liiga külm. Õnneks ei olnudki külm ja isegi vihma ei sadanud. Sadas vaid siis, kui meid paari pandi ja loeti vannet. Ja see mulle isegi meeldis, sest vihm ja torm on mulle alati sobinud. Kui läksime õue, et natuke pildistada, paistis päike ja oli mõõdukalt soe. Rannas oli too päev veel tuulelohede lennutamine. Needki jätsid meie piltidele mõnusa efekti.
Kuna tegime oma registreerimise põhimõtteliselt salaja, siis läksime oma rõõmusõnumit minu vanaemale ja mehe emale teavitama. Vanaemal oli väga hea meel ja ütleski, et milleks ikka seda suurt pidu teha. Kõige naljakam oli see, kui mehe ema tuli meie juurde ja ütles, et meil on pulmalõhn juures. Seda suurem oli tema üllatus, kui ütlesime, et meie ise olemegi abiellunud.
Hiljem läksime hotelli, kus olime võtnud omale üheks ööks toa. Sealgi tuli meile üllatuseks, kui ütlesime, et abiellusime ja meile valmistati ette tuba romantilise hõnguga – rooside kroonlehed igal pool, suupisted laual koos maitsva veiniga.
Mina ütleks, et selline pisike registreerimine ja rahulik toimetamine jättis väga mõnusa tunde ja ainult head mälestused. Olen näinud kõrvalt, kuidas planeeritakse suuri ja võimsaid pulmi, millega kaasneb ka suur närvipinge ja suurem võimalus, et midagi läheb nässu.