Mari-Liis Lill: pole asja, millega üks naine hakkama ei saaks

Mari-Liis Lill, Kaja Kallas ja programmi eestvedaja Eva K Ponomarjov. Foto: Jake Farra

Näitleja Mari-Liis Lill ja poliitik Kaja Kallas jagasid start-up’iliku eneseteostusprogrammi «Superheroes» raames 13-16-aastastele tüdrukutele oma lugu, millega julgustasid neid olema julgemad, enesekindlamad ja aktiivsemad.

«Superheroes» on inglisekeelne eneseteostusprogramm teismelistele, kes tahavad ning soovivad maailma muuta. See ettevõtlus- ja liidriprogramm aitab tugevate mentorite ning praktiliste õpitubade abil oma supervõimeid veelgi kaugemale arendada. Eesmärgiks on julgustada noori nägema ja haarama võimalustest ennast teostada, olema loomingulised, pühendunud, avatud ja enesekindlad.

«Meil on täna päris palju meessuperkangelasi ja vähe naissuperkangelasi, kes noori sütitaksid, kellega nad saaksid samastuda. Head eeskujud on aga ääretult olulised. Kuidas saaksid tüdrukud muutuda julgemaks ja enesekindlamaks, et tõeliselt uskuda oma võimetesse? Nii, et nad ei tunneks, et peavad olema täiuslikud, et midagi ära teha? Meie programm on üles ehitatud nii, et anname noortele avatud, toetavas keskkonnas kätte tööriistad, oskused ja kogemused, et nad saaksid enda jaoks olulistel teemadel mõtteid vahetada ja projekte juhtides õppida, katsetada ning otsustada,» selgitas «Superheroes» programmi eestvedaja Eva K. Ponomarjov.

Edu põhineb paljuski enesekindlusel

Ühtekokku toimub «Superheroes» programmi käigus kaheksa töötuba, kuhu on kaasatud inspiratsioonikõnelejatena tuntud inimesi oma kogemusest rääkima. Möödunud nädalavahetusel sütitasid noori Mari-Liis Lill ja Kaja Kallas.

Mõlemad rõhutasid, kui oluline on mitte langeda stereotüüpide lõksu. Tähtis on leida kindlus enda seest ning mitte lasta kõrvalseisjatel seda mõjutada.

«Tüdrukutele tuletatakse pidevalt meelde, et nad on tüdrukud. Kõik teavad klišeed, et tüdrukud pole matemaatikas ja füüsikas head. Kui meile meenutatakse, et me pole matemaatikas head, siis nii me hakkamegi mõtlema. Kõik põhineb enesekindlusel ja enese väärtustamisel,» rõhutas Kaja Kallas, kes tõi näitena juhtumi oma eelmiselt töökohalt: «Advokaadibüroos olles kandideeris meile nii noori naisi kui ka mehi. Ja kuigi noored naised olid tihtipeale paremad kandidaadid, siis nad küsisid vähem raha. Mõtlesin, kas tüdrukud ei tea, mis palgad selles valdkonnas on, või on asi kinni enesekindluses? Kas nad tunnevad, et nad pole väärt paremat palka?»

Mari-Liis Lille sõnul uuritakse enne palgaküsimist naiskolleegidelt, kui palju nad teenivad. Ent see on vale. «Tegelikult tuleks see küsimus hoopis meeskolleegidele esitada! Siis on võrdlusmoment õige,» avaldas Lill.

Rohkem toetust

Küsimusele, mida saaks olukorra parandamiseks teha, vastas Kallas: «Oluline on stereotüüpe ignoreerida. Kui keegi ütleb, et seda või nii ei saa teha, siis saab küll! Teistsugune olemisel on ka eelis, sa jääd meelde. Mind see vahel isegi motiveerib, sest kui mind alahinnatakse, siis tahan tõestada vastupidist! Tihtipeale tuleb kriitika naistele just teistelt naistelt, mistõttu tuleb sellest teadlik olla, näidata üles rohkem toetust üksteise suhtes.»

Mari-Liis Lill lisas: «Pole asja, mida naine ei suudaks teha – matemaatika, füüsika, olla president. Meil on hea näide, et see töötab.»