Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Psühhiaater soovitab kevadväsimusega võidelda valguse abil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Energiat lisab kõikjal vähegi leiduv valgus või selle peegeldus.
Energiat lisab kõikjal vähegi leiduv valgus või selle peegeldus. Foto: SCANPIX

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on kevadväsimus meie kliimavööndis nelja aastaaja tõttu loomulik nähtus. Samas ei tule eksperdi kinnitusel selle vastu abi kaugelt otsida – reipust lisavad sillerdavalt lumevaibalt peegelduv valgus ning väga oluline on ka lähisuhe.

Ennet rääkis, miks meid kevade hakul väsimus haarab: «Talvevarud hakkavad läbi saama nii sahvrist kui ladudest, aga ka inimese organismi depoodest ja varukohtadest.» Ta lisas, et keha ja psüühika on üks suur tervik, mistõttu mõjub energiapuudus inimestele ka vaimsel tasandil.

Tänapäeval leiame küll poelettidelt rikkaliku valiku erinevaid toiduaineid, millega organismi energiavaegust kompenseerida, ent selline võimalus on inimestel – kel rahakott lubab – tekkinud alles hiljuti, märkis psühhiaater. «Tuhanded aastad enne seda käis asi veidi teistpidi,» selgitas ta hooajal tuntavat jõuetust.

Seda, kas meid kimbutab kevadväsimus, saab Enneti sõnul hinnata mitmete tunnuste järgi. Näitajad avalduvad emotsionaalsel, psüühilisel ja kehalisel tasandil. Ta selgitas, et seetõttu võivad lisaks muutustele enesetundes ilmneda näiteks unehäireid ja alaneda tahteaktiivsus.

Kõige olulisemad näitajad on psühhiaatri kinnitusel aga töö- ja õpivõime, mille häirumisel on probleemid olemas juba kõigil kolmel tasandil.

Jõudu saame valgusest või selle peegeldusest

Enneti sõnul saame praegusel perioodil jõuvarusid täiendada energiarikast toitu süües, kuid kindlasti ka valguse abil. «On terve rida valgusravi aparaate, aga veelgi parem, kui saame siin- või sealpool käia ja reisida,» soovitas ta päikeselisi maid külastada.

Samas peegeldab väga palju valgust ka kodumaal leiduv lumi ja veekogusid kattev jää, mistõttu tuleks psühhiaatri kinnitusel kevadväsimuse leevendamiseks võimalikult palju väljas viibida: «Peegelduv päikesevalgus on väga kasulik, rääkimata värskest õhust.»

Reipust lisavad veel kehaline aktiivsus ja vaimutoit, lisas Ennet. Ta rõhutas, et inimese kui sotsiaalse olevuse jaoks on ülimalt tähtis ka lähisuhe. Kevadväsimust aitab tema sõnul ära hoida ka lemmikloom, kuid veelgi paremini - «inimloom» ehk sõber.

Samas toob lähenev kevad järjest rohkem valgust, mis tähendab ka looduse ja loomade, sealhulgas inimeste, elavnemist. «Inimese meeleolu, valgus ja ainevahetus on omavahel seotud,» rõhutas psühhiaater.

Ainevahetus kiireneb ja saabub valmidus uuteks tegudeks. «Lõpureservid, mis veel on, kasutatakse ära ja vaikselt hakkab uus n-ö supiroheline tulema, mis annab jõudu ja väge juurde,» rääkis Ennet.

Tagasi üles