Neli põhjust, miks juht peab olema emotsionaalselt intelligentne

Foto: Panther Media/Scanpix

Emotsionaalne intelligentsus on ülemaailmses juhtimismaailmas vägagi tuntud termin. Võimekus teadvustada ning kontrollida oma emotsioone on erinevate meeskondade juhtimises üks tõeliselt oluline võtmesõna. Miks? Sest vaid emotsionaalselt intelligentne inimene oskab läbi näha oma käitumismustreid, oma sõnade ja tegude mõju teistele ning toime tulla stressiga ka ilma ebavajalike ja dramaatiliste reaktsioonideta, kirjutab koolitaja Kaido Pajumaa Motivaatoris.

Paljud juhid Eestis aga suruvad oma emotsioone aina rohkem alla – oskamata juhtimisega seonduvate pingetega toime tulla. Suutmatus oma tundeid aktsepteerida ning neid õigetesse kohtadesse suunata, röövib paljudelt juhtidelt võimekuse oma meeskonda tasakaalukalt ning läbimõeldult juhtida. Neil puudub kaastundevõime, soov oma töötajate arvamusi kuulda, ning neid tõeliselt sügaval tasandil inspireerida.

Emotsionaalne intelligentsus saab alguse aga oma «tuumtunnete» mõistmisest, kus sa märkad oma tundeid veel enne kui nad su endasse tirivad. Sa ei tee ülepeakaela mõtlematuid otsuseid, ei saada välja tugevast emotsioonist tingitud emaili ega mõjuta oma halva tujuga ümbritsevaid inimesi. Samuti peegeldub su emotsionaalne tasakaalukus ka meeskonnatöös – suunates enda näitel ka alluvaid iseendaga paremat kontakti looma.

Kuna emotsionaalne intelligentsus koosneb neljast alljärgnevast aspektist, soovitan igal juhil ülima aususega oma reaalsusele otsa vaadata ja seejärel vajalikud muudatused ära teha.

1) Eneseteadvus ehk iseenda emotsioonide teadvustamine. Eneseteadlikud juhid teavad oma plusse ja miinuseid ning on piisavalt intuitiivsed, et taibata, kuidas nende tuju ja käitumine nende töötajaid mõjutab. Nad teavad, kes nad on, ning kuhu suunas nad liikuma peavad ning seetõttu leiavad alati võimalusi, kuidas ebaõnnestumised oma suurimateks õppekohtadeks muuta.

2) Enesejuhtimine ehk võime oma emotsioone juhtida. Sellised juhid oskavad hoida negatiivsed emotsioonid endale ning on võimelised arusaadavalt ka oma töötajatele halva tuju põhjuseid selgitama. Need on juhid, kes ei vala oma viha teiste peale välja ning ei kritiseeri ega piitsuta oma töötajaid iseenda tugevatest emotsioonidest lähtuvalt. Nagu ikka, loob rahu aina rohkem rahu ning stress kultiveerib aina enam stressi. Teades, et juhina rajad sa oma meeskonnale sobiva tee, pead sa kindlustama oma emotsionaalse tasakaalu – süstides meeskonnaliikmetesse vaid positiivset ning motiveerivat energiat.

3) Sotsiaalne teadlikkus viitab juhi kaastundevõimele ning organisatsioonisisesele intuitsioonile. Need juhid mitte ainult ei oska oma töötajate emotsioone tõlgendada, vaid väljendavad ka oma hoolt ja vastutulelikkust. Sellised juhid oskavad läbi näha ebavajaliku kontoripoliitika ning oma väljaöeldud lausete ja väljendatud kehakeelega ettevaatlikud olla. Nad tunnevad kaastunnet ning teavad täpselt, millal sekkuda. Justnimelt läbi iseenda haavatavuse, oskavad nad igale probleemile lahenduse leida. Nende alluvad usaldavad neid, kartmata plahvatusohtlikku ning ebastabiilset käitumist.

4) Efektiivne kommunikatsioon on võime suhelda viisil, mis on selge ning arusaadav, väldib mõttetuid konflikte ning loob tugevaid sidemeid. Head juhid kasutavad efektiivse kommunikatsiooni tehnikaid selleks, et nakatada oma meeskonda entusiasmi, huumori ja lahkusega ning lahendada konflikte läbi teadliku dialoogi ja üksteise mõistmise. Kuna teadlased on juba ammu väitnud, et kommunikatsioon koosneb vaid 7 protsenti sellest, mida me ütleme ning 93% sellest, milline on meie kehakeel, peavad juhid oma igapäevase olekuga vägagi ettevaatlikud olema. Ühel hetkel kõigi parimat sõpra mängides ning teisel hetkel kõik oma negatiivse emotsiooniga üle kallates, saadab välja suhteliselt segaseid signaale. Efektiivselt suhtlevad juhid on arusaadavad kõigile, vältides teadlikult igasuguste lisapingete teket.