Kaja Kallas: rahvuse rännak

Kaja Kallas. Foto: Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed

Välismaal elades puutud kokku nii paljude teiste kultuuridega, et hakkad paratamatult rohkem mõtlema oma rahvuse ja rahvusliku kuuluvuse peale. Ilmselt on paljud eestlased välismaal viibides tundnud, et arusaam oma rahvuslikust kuuluvusest, uhkus oma rahva üle ja rahvuslikud tunded tugevnevad. Vaatan oma viieaastase lapse pealt, kuidas teda huvitab rahvuse teema rohkem kui ehk sama vana last, kes elab vaid samakeelsete ja samast rahvusest inimeste hulgas. Arusaamine, et ta on eestlane, on talle väga oluline. Iga legomaja saab sinimustvalge lipu ja raadiost soovib ta kõige enam kuulata eesti rahvuslikke laule.

Multikultuurses keskkonnas, kus koos elavad eri rahvustest inimesed, lastel on sageli eri rahvustest vanemad ning nad on sündinud ja elavad riigis, millel ei ole mingisugust seost nende rahvusega (nagu Belgia), hakkad mõtlema, et mis ikkagi üldse on rahvus.

Enim kasutatud rahvuse definitsioon on toodud Anthony D. Smithi raamatus «The Ethinic Origin of Nations». Selle järgi on rahvus suur hulk inimesi, kellel on ühtne päritolu, ajalugu, kultuur või keel ja kes asustavad mingit kindlat riiki või territooriumit. Gümnaasiumi ajalooõpikutest leiab aga ka järgmised mõisted: rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma, mida piiritletakse emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Teise definitsiooni järgi samastatakse rahvust kodanikkonnaga – pole vähemusrahvusi ega -keeli, kõik on ühe maa rahvus. Ning kolmandaks, et rahvus on seotud inimesi identiteediga – mis rahvusesse ta end arvab kuuluvat, see ongi tema rahvus.