Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Video: millised on püsimeigi ohud ja võimalused?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Püsimeigi tegemine.
Püsimeigi tegemine. Foto: Vida Press

Tallinna Televisiooni saates «Terve tervis» räägib T&M Ilusalongi omanik ja püsimeigi tegija Merilin Markov-Valm püsimeigist ja sellest, kui vajalik on ilutegijatel ennast pidevalt koolitada ja täiendada. 

Tema soovituseks number üks kõigile klientidele on kindlasti vaadata, kelle juurde minnakse. «Veenduge, et teile tema käekiri üldse meeldib,» soovitab Merilin Markov-Valm, lisades, et iga valdkond, olgu siis juuksed, küüned või nahahooldus, kõigis neis toimub areng ja kui tegija on viimati täiendusel käinud 13, 10 või 5 aastat tagasi, siis on ta ajast maas. Tehnikaid on palju, neid tuleb pidevalt juurde ja kui ilutegija pole nendega kursis, ei saa ta parimat pakkuda. «Kui ma räägin käekirjast, siis kümme aastat tagasi oligi käekiri teine, karvu tehti hõredamalt ja need olid paksemad, praegu aga pole ka püsimeik ainult aparaadiga tehtav, vaid ka manuaalpliiatsiga ehk microblanding, ja need püsimeigivõimalused haldavad ka erinevaid valdkondi, mis lähevad erinevatesse tehnikatesse laiali,» kirjeldab ta. Nii püsimeigi kui microblandingu puhul on erinevaid tehnikaid juba 7-9.

«Püsimeik ei ole see, kui ma teen üksikuid karvakesi juurde, seda võib siis nimetadagi karvtehnikaks,» räägib Merilin Markov-Valm. «Püsimeik algab näokuju ja sümmeetria kindlakstegemisest, peab oskama vaadata, kuidas kliendile püsimeigis see tehtav kulm üldse sobib.» Lisaks kulmudele saab püsimeigiga korrigeerida, täiustada ja rõhutada teisigi kehapiirkondi, nii ilu kui tervislikuma väljanägemise eesmärgil. Merilini sõnul on näiteks juustel vaja vahel teha sellist hajutussüsteemi, et mõistusepäraselt peita ära kohad, kus mingil põhjusel on juuksed välja langenud, tekitades püsimeigiga efekti, kus peale vaadates ei saa probleemist arugi. Väga populaarne on välismaalt meile jõudnud püsimeik kiilaspäistele meestele, kus tekitatakse mulje kahenädalasest juuste pealekasvust — terve pea tehakse justkui väikesi karvakesi täis ja see on praegu väga in.

Naiste puhul on kasutusel ka variandid, kui pärast rinnavähki on rinda korrigeeritud ja tarvis on nibusid rõhutada või on see vajalik ka tervete rindade puhul, mil need tehakse visuaalselt pigmendi abil nähtavamaks. Kindlasti aga on püsimeigis esikohal kulmud, tehakse ka meiki, näiteks hajutussilmi, kus hommikul ärgates ongi silmad juba mitme värviga värvitult olemas, huulte puhul tehakse kontuurid, kuigi on olemas juba ka Candylipz tehnika, mille tulemuseks on justkui pruntis beebihuuled, mis on samas loomulikud. Peidetakse ka kaalulanguse, sünnituse või mõne õnnetuse tagajärjel tekkinud arme, mis on tavapärasest heledamad, leitakse sobiv pigment ja viiakse see naha sisse, luues silmapette, kus lähedalt vaadates ei ole midagi aru saada. «See on väga teretulnud võimalus!» ütleb püsimeigitegija.

Üheks püsimeigi võimaluseks on põskede toonimine ja seda käis Merilin Markov-Valm Hongkongis ka õppimas ning seda soovitab ta naistele, kes teevad päevas palju tööd. «See on väsimus, mis tuleb silmadesse ja igale poole näkku, ning kui tuleb lõdvestumine, siis hakkavad lihased igati gravitatsiooni mõjul allapoole minema, ja põsed on koht, millele saab püsimeigi abiga jätta värske mulje, see on põseruužiefekt,» jutustab ta.

Valgelaigulisus ehk vitiliigo on haigus, mida on pikki aegu püütud varjata näiteks jumestuskreeme kasutades, kuid püsimeik saab ka siin abiks olla. Selleks aga peab püsimeikar olema professionaal, kes tegeleb oma alaga lausa igapäevaselt ja on kogu aeg selles sees. Kui aga minna üldse püsimeiki tegema, siis tuleks konsulteerida oma arstiga, sest eduks on vaja teada, millised võivad olla takistavad tegurid, sealhulgas vereringe, südame- ja nahahaiguste ning palju muu osas, mida püsimeikar ju ei tea.

Merilin Markov-Valm ütleb, et oma terviseriskidega arvestamine jääb igal juhul inimeste endi peale. Paljudel naistel on näiteks paanikahood, mis ei tähenda, et püsimeiki ei tohi teha, kuid sellest tuleb meikijale kindlasti rääkida. Paanika võib teadupärast tekkida nii heal kui halval põhjusel ja püsimeikimisele tulijad on Merilini sõnul üldjuhul adrenaliini täis, kuna nad ei tea ju, mida nendega täpsemalt tehakse, neil on tohutult palju küsimusi ja nad on ärevil. Protseduur samas polegi mitte midagi eriti rasket.

Tagasi üles