«Äsja oli lõppenud üks lühike suhe, mis algul tundus äge, aga üsna pea oli selge, et ägedast on asi kaugel. Jah, olid mingid standardid täidetud, aga need ei vastanud minu «kriteeriumitele» – suur korter (mille suurust või terrassi ei jõudnud ta ära kiita), soe töökoht, bemm garaažis – täielik klišee, ma tean. Aga sisu polnud see.
Kogu see suhtekrempel leidis rohkem, kui kaks aastat tagasi oma lõpu, mil otsustasin, et okei, nüüd küll aitab – mul tuli kopp nii ette igasugustest pendeldustest! See tähendas minu jaoks seda, et esimest korda elus loobusin mõttest saada omale elukaaslane, siiras suhe, ammugi perekond. Otsustasin, et olengi üksik, elan endale, teen tööd, keskendun muule ja minge kõik sinnasamusesse. Ning otse loomulikult, joon palju veini.»
Loe edasi Lilli blogist, kus ta kirjutab naiseks olemisest, emadusest ja suhetest filtrita.