Ajaloo pikim uuring paljastas drastilise erinevuse 14- ja 77-aastaste vahel

Foto: Phovoi R. / PantherMedia / Scanpix

Kas sa mäletad, milline sa olid 14-aastaselt? Aga 20-aastaselt? 30-aastaselt? Suudaksid sa ette kujutada end 75-aastasena? Uurijad lõpetasid just ajaloo kõige pikema inimloomuse uuringu ning avastasid, kui erinevad me tegelikult oma teismelise-minadest oleme.

Uuring avaldati ajakirjas Psychology and Aging ning selle valmimislugu on huvitav. 1947. aastal palusid Edinburghi ülikooli teadlased õpetajatel küsitleda 1200 õpilast. Aastal 2012 leiti vastanutest üles 635 ning neist omakorda 174 olid nõus taas sarnasele küsimustikule vastama. Fookuses oli nende iseloom – millisena näevad nad iseend ning millisena hindavad neid nende lähedased. Hinnangu andmiseks kasutati kuut peamist iseloomumarkerit: enesekindlus, visadus, tujude stabiilsus, kohusetunne, originaalsus ning iha suurepäraselt hakkama saada.

Ei ole üllatav, et noored kipuvad olema impulsiivsemad, võtma suuremaid riske ning on kärsitumad. Ühe autori sõnul need omadused meis vananedes aga pöörduvad praktiliselt vastupidiseks, sellele aitab kaasa elustiili stabiliseerumine ning iseendaga leppimine.

Kõige üllatavam oli aga järgmine järeldus. Kuigi tegemist on väga aeglase protsessiga, siis umbes 63 aasta möödudes ei ole me enam absoluutselt samad inimesed. Seega ei muutu pidevalt mitte ainult meie füüsiline keha, vaid ka meie iseloom muutub vaat et tundmatuseni, vahendab Quartz Media. Uurijad on isegi tulemustest üllatunud – nad lootsid näha, et vähemalt mingi osa meie isiksusest püsib stabiilsena, sest seda on näidanud varasemad, lühema perioodi jooksul läbi viidud isiksuseuuringud.

Niisiis võivad ehk kergendatult hingata inimesed, kes olid nooruses mõne oma iseloomuomadusega hädas. Samas on natuke hirmutav teada, et kogu sinu isiksus elu jooksul muutubki – kardinaalselt.