:format(webp)/nginx/o/2018/06/21/7913415t1ha350.jpg)
/nginx/o/2016/11/09/6057181t1h6646.jpg)
Tänavuse rahvusvahelise saunamaratoni ajal – seda peeti 900 inimese osavõtul Otepääl – jõudsin ma lõpuks hetkeni, mil pidin pöörduma oma meeskonnakaaslase Allani poole ühe ebamugava küsimusega.
Tellijale
Justin Petrone: ebamugav küsimus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seisime maasauna kõrval ja vahtisime külmunud tiigi poole. Seal polnud õnneks meelitavat jääauku, kuhu sisse sulpsata. Olin olnud meie meeskonnast esimene, kes niinimetatud Kekkoneni sauna jääauku päeva hakul sisse hüppas. Reegel oli kindel: enne ei tohtinud me sauna minna, kui üks meist oli end jääauku kastnud. Ja nii ma läksin, ronisin redelist alla, surudes end jäisesse vette, kuni see ulatus mulle õlgadeni. Siis kargasin välja, vandudes ja puristades, nagu oleks mind just ristimisveega üle valatud.