Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme teaduslikult tõestatud pikaealisuse saladust (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuidas elada kaua, tervelt ja õnnelikult? See on saladus, mida kõik tahaksid teada.

LiveStrong on kokku korjanud maailma kõige kauem elanud inimeste peamised pikaealisuse saladused ning samuti otsinud tarkusekilde küsitlustest ja uuringutest.

  1. Plaan homseks: loobu halbadest harjumustest juba täna. Karl Pillemer intervjueeris rohkem kui tuhandet inimest vanuses 68–105 ja paljud neist andsid üht ja sedasama nõu: «Kohtle oma keha nii, nagu sa vajaksid seda sada aastat.» On levinud eksiarvamus, et nooruses võivad pirrud kahel otsal põleda, sest «niikuinii elame kiirelt, sureme noorelt». Vananedes aga mõistetakse, et halvad harjumused ei tähenda, et sa sured kümme aastat varem, vaid et sa elad sellega kümme aastat kroonilise haiguse all kannatades.
  2. Anna tagasi. California Berkley ülikooli teadurid avastasid, et vanemad inimesed, kes tegelevad vabatahtliku töö ja heategevusega, surid järgneva viie aasta jooksul 44 protsenti väiksema tõenäosusega kui eakaaslased, kes kogukonnale tagasi ei andnud.
  3. Punane vein (mõõdukalt!). Harvardi uuring näitas, et punases veinis leiduvad antioksüdandid aitavad kaasa tervise paranemisele ja pikale elueale. Kui sa pole veinisõber, siis pööra pilk viinamarjade, maapähklite ja marjade poole.
  4. Naudi külma ilma. Michigani ülikooli uuring näib viitavat, et imetajad elavad külmas kliimas kauem. Nimelt paistab jahedam kliima olevat põhjuseks, miks aktiveerub üks teatud pikaealisuse geen.
  5. Loobu lihast. Üle 73 000 täiskasvanu hõlmanud uuring näitas seoseid taimetoidulaua ja pikaealisuse vahel. Miks see nii on? Üks teine uuring leidis huvitava seose: taimetoitlastel on 32 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda südame isheemiatõppe, mis on Ameerika Ühendriikides üks peamisi surmapõhjuseid.
  6. Ära põe D-vitamiini pärast. D-vitamiini kasulik mõju on tõendatud ning seda ei tohiks kindlasti eirata, kuid üks uuring leidis huvitava seose. Nimelt avastati, et vähemalt 90-aastaseks elanud inimeste järeltulijate luudes leidus keskmisest vähem D-vitamiini. Teadlased aga soovitavad toidulisandite asemel panna rõhku piisava hulga puu- ja juurviljade tarbimisele, et keha saaks kätte kõik vajalikud vitamiinid.
  7. Ära stressa. Karl Pillemer avastas jahmatusega, kui paljud tema küsitletud inimestest tõdesid: «Ma soovin, et poleks nii palju muretsenud.» Võti on olla õnnelik ning mitte stressata asjade üle, mida sa ei kontrolli.
  8. Varu oliiviõli. Kuidas elada 112-aastaseks? Prantslanna Jeanne Calment (1885–1997) armastas portveini, vehklemist ja rattasõitu, kuid peamiselt pani ta oma hea tervise oliiviõli arvele. Ta tarbis seda igapäevaselt ning kasutas ka välispidiselt niisutajana.
  9. Ole seltskondlik. 148 uuringu tulemused ei valeta. Need, kel on lai sotsiaalne ring, jäävad 50 protsenti suurema tõenäosusega ellu, võrreldes nendega, kel pole palju sõpru. Perspektiiviks: väikese sõpruskonna mõju tervisele on sama hull kui suitsetamine või ülekaal.
  10. Lepi mõttega, et sured. See võib kõlada morbiidselt, aga kui saad üle surmahirmust, võid kauem elada. Karl Pillemeri sõnul on Ameerika kõige vanemate elanike jaoks surmahirm «noorte meeste mäng». Ka uuringud on näidanud seost: kui kardad paaniliselt saada südamerabandust, kasvab tõenäosus, et selle ka saad.
Tagasi üles