/nginx/o/2016/02/11/5033719t1haa5b.jpg)
Kasvatusteadlane Kristi Vinter rääkis tänases Vikerraadio saates Huvitaja, milline mõju on ekraani taga veedetud ajal ja seal nähtud sisul laste arengule ning pakkus välja ka üldised juhtnöörid, mida silmas pidada.
Kasvatusteadlane: nii nagu panustada aega ekraanile, peaks ka panustama, et olla sealt eemal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vinteri sõnul tuleb vahet teha, kas laps vaatab multifilmi televiisorist või nutiseadmest, sest tänapäeval on meediamaailm väga kirju ja läbipõimunud. «Tervislikud või mõistlikud piirangud on umbes samad, mis on näiteks ka arvuti kasutamisel,» tõdes kasvatusteadlane, kelle sõnul soovitavad lastearstid ja lastepsühhiaatrid piirata näiteks 7-aastane lapse ekraani taga veetmise aega kahe tunnini.
Kuna vanemad lapsed kasutavad teleri kõrval ka palju nutivahendeid, võiks kuni 18-aastase lapse ekraaniaeg olla 3-4 tunni piiris. «Aga elu näitab, et see on oluliselt rohkem,» nentis spetsialist ja tutvustas reeglit, mis talle endale väga meeldib ning mida võiks soovitada ka täiskasvanutele: «Üks tund ekraaniaega võiks tähendada üks tund ekraanita mingisugust aktiivset tegevust, liikumist toas või väljas. Täpselt nii palju kui sa panustad aega ekraanile, mis tahes ekraanile, peaksid sa siis leidma aega, et olla sealt ekraanist eemal. See võiks olla selline rusikareegel.»